Fred Vali. Foto Arvo Tarmula
Spordimaailmas veteraniseisuses 40aastane Läänemaa kergejõustiklane Fred Vali on sel hooajal kõvasti paugutanud – juulis tegi kaks isiklikku rekordit ja augustis püstitas maailma hooaja tipptulemuse.
Sõitsime koos Topuletema suvilasse, et spordimehe tegemistest lugu teha. Vali on roolis ja räägib eelmisel õhtul Pärnu Rannastaadionil peetud kuulitõukevõistlusest.
„Mul läks hästi, olin kolmas 16.79ga. Kui ma juulis Kärdlas 17.20 tõukasin, muutus kõik tühjaks. Suur eesmärk, 17 meetrit oli käes ja tekkis sportlase pohmell. Kolm päeva hiljem ei saanud trennis ka 15 meetrit täis.”
40aastane spordimees seletab, et siis päästab ainult kangitreening. Nüüdki kutsus Vali suvilasse vaatama, kuidas ta oma jõusaalis rapsib.
Auto vurab mööda Pähkli teed ja suvila terav katus paistab võpsiku tagant. „Näe, nüüd sõidame üle kuulitõukeringi.” Autost väljudes näengi suvilaesisel platsil keset sissesõiduteed kuuliringi.
„Ise tegin. Kaevasin Ungru pae kivitükid maasse, täitsin vuugid. Veidi konarlik on, aga tõugata saab küll.”
Vali jutu järgi on siin oma kolmkümmend külalist proovinud tõugata. Mees näitab maa seest välja turritavat põllukivi. „Kes üle selle jaksab tõugata, on juba kuulimees. See on 9.80 märk. Kuus meest on selle kätte saanud. Ise olen siin 16.93 välja mõõtnud.”
Vägilasemõõtu spordimees, kel kasvu 1.90 ja kehakaal 117–118 kilo ümber, meenutab lapsepõlve, mil isa ühel päeval suvilasse kuuli tõi. „Olin 12–13aastane ja kuul oli meeste oma, seitsmekilone. Ma muudkui tõukasin, päevad läbi ja tuhandeid kordi. Analüüsisin ja tegin märkmeid.”
Suvila ukse vahelt vilksatab keegi. „Kristel on kodus,” märgib mees. Jutust selgub, et nad on juba pikalt koos elanud. Kolm lastki sirgumas. Tütar Sesse on 11aastane, kaksikud pojad Uko ja Frank kaks aastat nooremad. Pisipere pidavat praegu suvitama Kristeli vanemate juures Saaremaal.
Vali näitab isetehtud kõrgushüppetellinguid, mis on räästa all varjus. „Lapsed maanduvad muru peale, sest kõigepealt tuleb karjapoisi stiil ära õppida. Sealt on lihtne flopi peale üle minna.” Sulgpalliväljaku servas kiidab jõumees mängu. „Kiired ja teravad väljaasted tulevad tõukajale kasuks.”
Peremees näitab väikesemõõdulist jalgpalliväravat, kuhu nad kogu perega penaltilöömist harjutavad. Korvirõngas on õigel kõrgusel, 3.05. Vali võtab paar sammu hoogu ja haarab kerge vaevaga, hopp! kahe käega rõngast. „Seda võin ma une pealt teha. Kuulitõukaja peabki olema hea hüppevõimega.”
Koolipõlves harrastaski praegune vägimees hüppeid. Toivo Heina käe all treenides jõudis ta kaugushüppes seitsme meetri lähedale. „Tegelikult unistasin kaugushüppes Sydney olümpiamängudele jõuda. Aga Haapsalus trennis põrutasin kanna nii tugevasti ära, et sinna see unistus jäigi.”
Järgnesid energeetikaõpingud TTÜs. Sel ajal hakkas Vali vabamaadlust harrastama, aga ka jalgratast sõitma. Tallinna liigades mängis korvpalli.
„Kui Harju Elektris tööl olin, hakkasin 2010. aastal poolkogemata kuuli tõukama. Suures GerdKanteri saavutuste vaimustuses tõid mehed kuskilt kuuli ja hakkasime võistlema. Ma polnud 15 aastat kuuli pihku võtnud. Esimesel aastal sain kirja 13.59. Hammas läks verele, hakkasin talvel jõudu tegema ja järgmisel aastal sain üle 15 meetri. 2012. aastal juba 16.20. Kaks aastat hiljem 16.95 ja see oli kuni tänavu suveni parim.”
Juttu ajades oleme jõudnud suvila otsa ehitatud garaaži juurde, mille on Vali sisustanud jõusaaliks. Tõstekang ootab tühjalt tugede peal, värvilised tõstekettad ootavad järge korrapäraselt rivistatult seina ääres. Tõstepõrand. Lühikestes pükstes spordimees paneb jalga tavalised tänavakingad. Ilma paelteta. „Need on väga head, sileda talla ja korraliku kontsaga. Nagu tõstesaapadki.”
Soojenduseks haarab 70kilose kangi ja tõmbab mõned korrad rinnale. Seejärel juba kolm tõmmet 110kilose kangiga.
„Jõutrenn ongi nii, et viis sekundit teed seeriat ja mõne minuti puhkad. Kuulitõuge nõuab plahvatust, aga näiteks sõudjad teevad väiksema raskusega pikki seeriaid. Tegelikult väsitab plahvatuslikkus vegetatiivset närvisüsteemi. Tõstjad räägivad, et nad taastuvad tippraskuste vinnamise järel lausa nädal aega.” Vali tõmbab 130 kilo kahel korral rinnale ning puhib ja ähib nüüd juba valjemini.
„Viie aasta eest taastusin kiiremini. Pikki treeninguplaane ma ei koosta. Vanemast peast muutub sooritusvõime iga aastaga märgatavalt. Nooremalt võimaldab organism eelmise aasta tegemisi jäljendada, nüüd enam mitte. Arvutis treeninguplaani koostades ei tunne sa kangi reaalset raskust. Okei, nüüd 140 kiloga.”
Siis tuleb pingilt selili surumine. Alustuseks 110 kilo. Seejärel 140 ja 150. „Noorest peast ma kangi ei tõstnud. Noorte sport on üldse kahe otsaga asi. Näiteks tänavu peeti viimane MM U-18 vanuseklassile. SebastianCoe (IAAFi president – A.P.) ajab seda liini, et noori varakult ära ei aetaks. Statistika ütleb, et 80 protsenti sellevanustest MMi medalivõitjaist ei jõua oma riigi täiskasvanute koondisse.”
Siis läheb 160 üles. Ühe korra. „Okei, paneme 170. Vaatame, kas on jõudu alles.” On küll.
„Panen 180. See on küll viis kilo isiklikust rekordist rohkem, aga täna on hea tunne,” teatab Vali.
Kõik kettad on kangile laotud. Ainult kaks 1,25kilost klibakat vedeleb seina ääres. Vali laksab peopesadega paar korda vastu reisi ja tuharalihaseid. Heidab pingile selili, hingab sügavalt sisse ja haarab kangist. Laseb raskusel rinnale langeda ja siis üritab täiest jõust. Puusad kerkivad pingil õhku. „Tuleb!” hüüab vahepeal uksele ilmunud Kristel. Ja tulebki. Kang on sirgetel kätel.
Mees tõuseb rahulolevalt püsti. „Oi, hea trenn. Isiklik rekord. Nüüd on hea võistlema minna. Enesekindlus on selline, et võib 170 ja rohkemgi tõugata,” naeratab ta.
Trenn kestab edasi. Pool tunnikest mitmesuguseid jõuharjutusi ja painutusi, sekka hüpped sangpommiga.
Lahkudes tunnen, et seda meest on liiga palju. Mida kõike on ta elu jooksul teinud. Autode kiirendusvõistlust ja harrastusfotograafiat, basskitarristina Tivoli tuuril osalenud ja merel jahiga seilanud. Praegugi viiemeetrine svertpaat suvila õuel ootamas. Vali tegutseb ettevõtjana ja tagatipuks ehitas Nõmmele maja. Elukaaslane Kristel iseloomustab teda kui meest, kes tahab kõike teha väga põhjalikult.
Elutahe ja tegutsemisiha pritsib Fredil üle ääre. Paistab nii, et 40aastaselt elu alles algab. Miks mitte, kui jõudu on ja aina juurde tuleb.
Fred Vali püstitas maailma hooaja tipptulemuse
Heidete mitmevõistlusel Rebalas 26. augustil püstitas Vali vanuseklassis M40 (40–44aastased) uue Eesti rekordi, mis on ka tänavune parim tulemus maailmas.
Heidete mitmevõistluse alade järjekorras olid Vali tulemused järgmised: vasaraheide 43.90, kuulitõuge 16.60, kettaheide 47.76, odavise 41.16 ja raskusheide 16.47.
Raskusheite (15,88 kg) tulemus on samuti Eesti M40 vanuseklassi rekord. Eesti absoluutne rekord 25.17 kuulub 1992. aastast Jüri Tammele. Tollal oli see ka maailma tipptulemus.