Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister, SDE
Haigekassa eelarvest läheb aasta-aastalt üha suurem summa retseptiravimite kompenseerimisele, aga ometi pole ravimid kõigile kättesaadavad või tuleb nende eest maksta arutult suur osa sissetulekust. 110 000 inimest kulutab aastas retseptiravimitele üle 100 euro, neist 15 000 inimest üle 300 euro.
Paljud eakad on sunnitud kulutama aastas retseptiravimitele ühe kuu pensioniraha või veelgi rohkem. Koguni iga viies retseptiravim jääb haigekassa soodustustele vaatamata välja ostmata.
Ravimid ei tohi olla kättesaamatu luksus. Seepärast muutis valitsus juuli lõpus ravimihüvitise süsteemi.
2018. aastast hüvitab riik 50 protsenti neist ravimikuludest, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Kulu, mis on suurem kui 300 eurot, kuulub 90 protsendi ulatuses hüvitamisele. Seega pakub riik inimesele lisatuge kohe, kui ta on kulutanud retseptiravimitele üle 100 euro. Iga seda summat ületanud summa jagatakse kaheks. Näiteks 200 euro suuruse kulu puhul jääb inimese enda kanda 150 eurot. Kui aga kulud ületavad aastas 300 eurot, makstakse talle iga seda summat ületava euro eest 90 senti tagasi. Nõnda peab inimene, kelle kulud retseptiravimitele on praegu 500 eurot aastas, maksma järgmisel aastal samade ravimite eest 250 eurot. Tulevikus ei ole enam neid inimesi, kelle väljaminekud ravimitele küünivad üle 300 euro.
Süsteem muutub lihtsamaks ja patsientidele mugavamaks. Hüvitis arvutatakse automaatselt maha, kui inimene apteegist ravimeid ostab. Teisisõnu maksab ta apteegis kohe vähem, kui 100 euro piir on käes.
Kui hr.Linnamäe vähendaks natuke oma ravimi müügist saadavaid megakasumeid siis võiksid paljud ravimid olla saadaval vaid sümboolse hinnaga.
Kogu ravimiäri st.tootmine maailmas on koondunud 2-3 inimese firmade kontrolli alla ja annab aastas rohkem kasumeid kui relvamüük j ainult natuke vähem kui narkootikumid.