Eile hommikul kruvisid Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten Suur-Mere 11 maja aiale infotahvli. Nüüd teavad ka juhuslikud möödujad, et seal elas 1867. aastal suvel elas helilooja Pjotr Tšaikovski koos oma kaksikutest vendade Anatoli ja Modestiga.
Õieti suvitas kuulus helilooja aiamajas, mis enam ei ole säilinud.
„Täitsa juhuslikult märkasin, et praegu on haruldaselt sobiv aeg sellise tahvli panemiseks,“ ütles üritust uudistama tulnud sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärn.
Suur-Mere tänavalt läksid Eesti Kontserdi ja Haapsalu linnavalitsuse inimesed otse Väikse viigi äärde Kalli Mari pardale. Aurupaat, mis tänasest teeb jälle lõbusõite, viis nad viigi teisele kalda ääres vees ootavale balletilavale.
Tegemist ei olnud siiski lõbusõiduga, vaid ettevalmistusega 30. juuni õhtuks viigile planeeritud Eesti Rahvusballeti etenduseks.
Kalli Mariga lava veerele sõit oli tähtis, sest samamoodi tuuakse 30. juuli õhtul lavale baleriinid. Eesti Rahvusballeti juht Toomas Edur ütles, et baleriine on 11. Edur on ise Tšaikovski „Luikede järvest“ inspireeritud etenduse „Luiged“ lavastaja.
Jüri Leitenil on ebatavaliste välikontserditega kogemusi rohkem kui küll, näiteks mitu aastat Leigo järvemuusikat. Laval uuris ta, millised erinõudmised Eduril on.
Selgus, et lava ühte serva on baleriinide jaoks vaja sirmi, mille taga saaks oodata. Sirm võiks olla kas rohu või puumotiiviga, midagi sellist, mis sobituks viigi ümbrusega, mitte lihtsalt must ruut, ütles Toomas Edur. Just sellist lahendust oli ta kasutanud Versaille’is.
Lavanurka tuleb mahutada ka valgustustehnika. Ja lava vajab katet, millel baleriinid saavad tantsida.
Põhimõtteliselt on see lava igati sobiv ja kui ilm vähegi lubab, saavad baleriinid sellel hakkama, lubas Edur.
Koos vaadati üle ka paik, kuhu lava etenduseks viiakse. See on sanatoorium Laine vastaskaldal umbes paarikümne meetri kaugusel kaldast, kus vee all on suur kivi. Praegu märgib seda kohta plastpudel vees. Toomas Edur ja Urmas Sukles vaidlesid, kui kaugel peaks lava kaldast olema. Edur soovis võimalikult lähedale, et tantsijaid paremini näha oleks. Sukles pigem kaugemale, et võimalikult suur rahvahulk lava näeks. „See on tasuta etendus, siia tuleb vähemalt kaks tuhat inimest. Kui lava on liiga kalda lähedal, näevad seda ainult kõige lähemal istujad.
Kontsert on tasuta. Pinke viigi äärde ei tule, aga igaüks võib endale piknikulina või toolikese kaasa võtta. Kuna lava tagaküljele kinnitatakse sirm, siis Sadama tänava poolselt kaldalt etendust ei näe. Nagunii ei näeks, sest tantsijad ei paistaks nii kaugele, ütles Edur.
Balletietendus on osa esimesest Haapsalu Tšaikovski festivalist, mis toimub 28. juunist 1. juulini.
Kava
HAAPSALU TŠAIKOVSKI FESTIVAL
28. juuni – 1. juuli 2017
28. juuni kell 20 Haapsalu kuursaal VÄLJA MÜÜDUD!
„Vene romansid ja Puškini luule“
Elina Netšajeva (sopran), Johan Randvere (klaver)
Luulet loeb Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater)
Vene romanss on imelise muusika ja kauni poeesia sulam. Õnnetu armastus, sisemine üksindus, unistused ja kauaoodatud kohtumise rõõm – vene romansis kehastub vene hing. See kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika sugugi ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne. Romansside vahele kuuleme Puškini aegumatuid värsse.
29. juuni kell 20 Jaani kirik
„Muusikalised kirjad“
Iris Oja (metsosopran), Deniss Golubjov (oboe), Kirill Ogorodnikov (kitarr)
Moskva Barokksolistide eestvedaja ja oboesolist Deniss Golubjov on koos oma ansambliga teinud aastate jooksul koostööd Eesti muusikutega nii Moskvas kui Eestis. Sel kontserdil tuuakse publiku ette kimbuke Tšaikovski kaasaegsete muusikat. Iris Oja võrratu tämber kõlab vene muusikas justkui kodus.
30. juuni kell 16 Läänemaa ühisgümnaasiumi aula
Tšaikovski romansid, aariad ja duetid
Novaja Opera vokalistid: Jelizaveta Soina (sopran), Irina Romiševskaja (metsosopran), Mihhail Gubski (tenor), Ilja Kuzmin (bariton), Vladimir Kudašev (bass)
Dmitri Sibirtsev (klaver)
Meie õnneks tutvustavad Novaja Opera suurepärased lauljad oma kõrgetasemelist vokaalkunsti Haapsalu Tšaikovski festivalil enam kui vaid ooperi „Jolanta“ kontsertettekandes. Teatridirektorist pianist Dmitri Sibirtsev esitab koos Novaja Opera solistidega aariaid ja duette vene ooperitest Haapsalu ajaloolise Wiedemanni (tänane Läänemaa ühisgümnaasium) gümnaasiumi aulas, kus atmosfäär toetab täiuslikult kontserdi sisu.
30. juuni kell 20 Haapsalu piiskopilinnus
Moskva Novaja Opera sümfooniaorkester
Kalle Randalu (klaver)
Dirigent Jan Latham-Koenig (Suurbritannia)
Tšaikovski. Klaverikontsert nr 1, sümfoonia nr 6 „Pateetiline“
Haapsalu Tšaikovski festivali esimene kõrghetk! Kalle Randalu, Eesti seni ainus Tšaikovski konkursi laureaat! Ja tema esituses Tšaikovski esimene klaverikontsert, mida ta pole aastaid mänginud. Kontserdi teises pooles kõlab helilooja tuntuim, kuues sümfoonia „Pateetiline“. Kunstniku loominguline testament, teos, mille üle Tšaikovski olevat kõige suuremat uhkust tundnud.
30. juuni kell 23 Haapsalu Väike viik
Vabaõhuetendus „Luiged“
Eesti Rahvusballett
Lavastaja Toomas Edur
Eesti Rahvusballett toob Haapsalu väikesel viigil publikuni läbikomponeeritud terviku Tšaikovski „Luikede järve“ kuulsatel teemadel. Toomas Edur on etenduse uusversiooni toonud Eesti Rahvusballetiga lavale vähem kui aasta eest. Haapsalu etendus toimub väikese viigi peale ehitatud veelaval. Etendus on publikule tasuta. Ootame kõiki vaatajaid oma tekkide-toolidega ja kindlasti ilmastikule vastavas riietuses. Vihma korral toimub etendus Haapsalu kultuurikeskuses.
1. juuli kell 12 Haapsalu kultuurikeskus
„Neli heldet haldjat“
Lastekontsert Tšaikovski "Aastaaegade" ainetel
Idee autor Diana Liiv (klaver)
Liina Olmaru (jutustaja), Helen Veidebaum (koreograafia)
Väikesed ja suured instrumentaalsolistid: Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli, Moskva Gnessinite nim. Muusikakeskkooli ja Tallinna Balletikooli õpilased
Kontsertetendus põhineb Diana Liivi 2005. aastal ilmunud, raamatust ja CD-plaadist koosneval komplektil "Klaverijutt. Neli heldet haldjat". Komplekt tutvustab lastele orkestripille muinasjutu ja Pjotr Tšaikovski tsükli "Aastaajad" seadete kaudu. Raamatu on illustreerinud kunstnik Reti Saks ning see valiti 2005. aastal viie kauneima Eesti lasteraamatu hulka.
Kontsert on põnev kuulamine-vaatamine nii lastele kui nende vanematele.
1. juuli kell 16 Haapsalu toomkirik
Moskva Novaja Opera keelpilliorkester
Kalle Randalu (klaver)
Tšaikovski. „Mälestusi Haapsalust“, Serenaad keelpillidele op. 48
Kontserdi avab armastatud pianist Kalle Randalu Tšaikovski „Haapsalu suveniiriga“ – teosega, mis võiks olla festivali moto ja mis on tõepoolest tervikuna sündinud helilooja emotsioonist seoses viibimisega Haapsalus.
Keelpillimuusika kuldrepertuaari kuuluv Tšaikovski kõikvõimas serenaad keelpillidele kõlab just nii, nagu helilooja seda soovis – võimalikult suure keelpillikoosseisuga, võimsalt ja lugematutes nüanssides.
1. juuli kell 20 Haapsalu piiskopilinnus
Moskva Novaja Opera sümfooniaorkester ja solistid
Dirigent Jan Latham-Koenig
Tšaikovski. Ooper „Jolanta“
Harva esitatava ooperi „Jolanta“ ettekanne Haapsalu lossis on erakordne sündmus. Traagiline lugu noorest pimedast neiust sarnaneb veidi Valge Daami looga, mida on ajaloolise toomkiriku taustal aastakümneid etendatud.
“Suurepärane maitsemeel ja tervikutaju”, “vaimustav, hingematvalt ilus orkestrikõla”, “tõelised maailmaklassi professionaalid” – nii on iseloomustanud ajakirjandus Novaja Opera orkestrit.
1. juuli kell 23 Haapsalu promenaadi kõlakoda
„Tchaikovsky in jazz“
Antti Sarpila (klarnet)
Sofia Rubina, Fjodor Vassiljev (vokaal)
Estonian Dream Big Band
Muusikat „Luikede järvest“, „Pähklipurejast“ ja „Uinuvast kaunitarist“
Tšaikovski meloodiad on kaunid ja meeldejäävad. Loodetavasti saadavad need kõrvus kumisedes meid veel kaua. Festivali lõpetab selle igihalja muusika tänapäevane džässilik käsitlus ühe maailma parima džässklarnetisti Antti Sarpila ja Eesti parima džässorkestri interpretatsioonis. Svingivale Tšaikovski õhtukontserdile imelises promenaadi kõlakojas pole liigne ilmuda kübarais ja kaabudes.
Fotod Arvo Tarmula
