Kersti Kaljulaid: me peame alati mõtlema neile, kes jäid tundmatusse

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuula artiklit, 1 minutit ja 24 sekundit
0:00 / 1:24

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid. Foto: vabariigi presidendi kantselei

Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi pöördumine juuniküüditamise aastapäeval.

Tänase päeva esimestel tundidel 76 aastat tagasi hakati kodudest väevõimuga viima meie kaasmaalasi. Mehi ja naisi, lapsi ja vanemaid. Nende, nagu ka järgnevatel aastatel küüditatute ja arreteeritute, nimekirju on väga valus lugeda. Nende tuhandete nimede taga on võõraste poolt lõhutud elud. Lapsed, kes ei näinud enam kunagi oma vanemaid. Emad, kes pidid matma oma vastsündinud tundmatus paigas. Pered, kes ei saanud enam kunagi kokku. Paljud inimesed, kelle aastad möödusid võõral maal võõras koolis käies või laagrites orjatööd tehes. Ning need tuhanded, kes enam kunagi ei näinud oma kodu ega isamaad.

Küüditamised ja vägivald oli suunatud meie maa ja rahva vastu, meie inimeste, perede ja kodude vastu. Taheti hävitada meie enesekindlust ja vabaduseiha. Küüditamine jättis hirmutunde, kuid ei hävitanud siiski unistust vabadusest. Meie ei murdunud. Me olime tugevamad võõrast vaenust ja vihast.

Me peame alati mõtlema neile, kes jäid tundmatusse. Me teame, kui ränkraske on iseseisvuse kaotamise tagajärg ning seetõttu peame hoidma meie vabadust ja oma väärtusi ning kindlustama oma liitlassuhteid. Nii hoiame kindlana oma maa ja oma vabaduse.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Eesti
7 aastat tagasi

on aga pöördumisest kadunud: ikka Vabariigi president või vabariigi kodanikud.
Kas Eestit peab häbenema?

Pook
7 aastat tagasi

Okupatsiooni kvaliteeti saabki hinnata selle järgi et okupeeritav ise ei saaks aru et elab okupeeritud maal. Orjale tuleb anda ka vabaduse illusioon muidu läheb ju mässama. Siis leitakse üks tatuveeritud vares, kes selle ette kraaksub ja siis te usute seda nagu religiooni.

Külamees
7 aastat tagasi

Nojah, ainult selle vahega, et nüüd küüditamise ohvriks langenu enamasti ise aru ei saa, et temalt võetakse kodumaa, identiteet ja juured, koguni kiidab häid ja võimalusterohkeid aegu.

Ivan Orav
7 aastat tagasi

See küüditamine käib ju edasi. Nüüd on see rahva rõõmuks ümber nimetatud tööjõu vabaks liikumiseks. Riik aitab sellele küüditamisele endiselt kaasa. President pannakse oodi ka laulma nagu Karla Vaino omal ajal.