Läänemaa omavalitsusjuhid kiidavad nagu ühest suust valitsuse plaani hakata maksma toetust üüri- ja sotsiaalpindade ehitamiseks. Kuigi toetuse maksmise üksikasjad pole veel selged, ei kahtle keegi plaani mõttekuses. Praeguste munitsipaalkorteritega on enam-vähem hakkama saadud ja ükski abivajaja pole lageda taeva alla jäänud. Omavalitsused jääksid aga hätta, kui oleks vaja leida korter mõnele uuele vallaelanikule, näiteks tükk aega otsitud õpetajale või lasteaednikule. Uusi ja korras kortereid omavalitsustel pakkuda ei ole. Senised on enamasti nii kehvas seisus, et kui pole väga suurt häda, siis keegi naljalt sinna elama ei lähe.
Kõige selle juures on paraku üks aga. Nimelt ei anna riik omavalitsustele täit raha. Vähemalt pool, võib-olla ka rohkem tuleks omavalitsustel endil investeerida. Seda aga ei ole kuskilt võtta. Kus on laenu nii palju, et juurde seda küsida ei saagi, kus on tarvis ehitada valmis põhikool vms, mida omavalitsus peab tegema. Korteritega on teine lugu. Kui midagi juba on ja hädavajadus kaetud, siis uuele õpetajale või mis tahes teisele spetsialistile ei pea vald korterit üürima. Vaadaku igaüks ise.
Teisalt oleks hea, kui peale sotsiaalpindade oleks omavalitsusel ka mõningane varu kortereid, mida mõistliku hinnaga välja üürida. Ka päästaks see viletsusest üksi elavad eakad, kellele senises kodus elamine käib üle jõu. Munitsipaalkorteris, aga miks mitte ka munitsipaalmajas elada oleks odavam ja lihtsam. Kahjuks käib see kõik omavalitsutele veel üle jõu, ja mitte ainult Läänemaa omadele, vaid tõenäoliselt kõigile Eesti väiksemaile valdadele ja linnadele. Nii tekibki lubatava toetuse puhul oht, et see on jõukohane ainult Tallinnale ja Viimsile vms, kellele seda toetust ehk nii väga vaja ei olegi.
Siin on raha kyll..
Haapsalule küll ei käi. Alles kuulsin, et raha kyll.