Eesti majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis oluliselt, toeks tugev välisnõudlus ja tõusuteel investeeringud. Kiire majanduskasv paneb veelgi suurema küsimärgi alla valitsuse plaani elavdada majandust täiendavate investeeringute ja eelarvedefitsiidi abil.
Nädala keskpaigas avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu kohta käesoleva aasta esimeses kvartalis oli ootuspäraselt rõõmustav. Kooskõlas kiire ekspordikasvu ja kõrgel tasemel kindlustundeindikaatoritega, suurenes Eesti SKP 2016. aasta I kvartaliga võrreldes koguni 4,4%. Oma panuse andis ka suurem tööpäevade arv, ilma milleta, oleks majanduskasv piirdunud 4%ga. Tegemist on kaua oodatud muutusega majanduses – niivõrd kiire oli Eesti majanduskasv viimati 2012. aastal. Seejuures oli Eesti majanduskasv I kvartalis ka üks kogu Euroopa Liidu kiireimatest, ületades EL keskmist enam kui kahekordselt. Nagu olid viidanud ka juba varasemalt avaldatud andmed, andis kõige olulisema panuse SKP kasvu ekspordi jõuline suurenemine. Püsihindades kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport peaaegu 12%, mis on kiireim tõus alates 2011. aastast.
Kuigi väliskaubandusstatistikat mõjutas ilmselt ka mõni üksiktehing, siis peamiselt on nii Eesti majanduskasvu kui eksporti soodustanud euroala parem majanduskonjunktuur. Ekspordi osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus on 80%, seejuures liigub ekspordist omakorda umbes 80% just Euroopa Liidu liikmesriikidesse. 2017. aasta alguses suurenes eksport jõudsalt näiteks Hollandisse, Saksamaale ja Soome. Eesti jaoks on ehk eriti oluline just põhjanaabrite majandusolukorra ootustest kiirem paranemine, mis tõotab Soomest tänavu teha taas Eesti kõige olulisema kaubanduspartneri.
Konkreetsetest tööstusharudest on oluliseks muutuseks tootmismahtude taastumine olulises metallitööstuses. Kui mitme tööstusharu, eriti puidutööstuse, jaoks on ka viimased aastad olnud suhteliselt edukad, siis metallitööstus on kannatanud klientide madala valmiduse tõttu teha suuri investeeringuid. Kõrge tootmisvõimsuse rakendatus ja optimistlikum vaade tulevikule sihtturgudel on nüüd aga nõudluse taastanud. Suur kasv investeeringutes Pärast pikka langusperioodi, suurenesid selle aasta alguses investeeringud lõpuks ka Eestis. Kui varasemast 16 kvartalist on investeeringud olnud languses 14, siis käesoleva aasta I kvartalis suurenes kapitali kogumahutus põhivarasse 2016. sama ajaga võrreldes lausa 16,5% võrra. Vähemalt osaliselt väljendub selles küll mõni üksiktehing transpordivahenditega.
Ootuspäraselt on EL tõukefondide vahendite ja KOV valimiste mõjul taastunud ka riigisektori investeeringud nö "betooni", kuid ehitustegevus oli aktiivne ka erasektoris. Ehk kõige positiivsem on, et päev enne SKP statistikat avaldatud mittefinantsettevõtete tulemused 2017. aasta I kvartali kohta näitasid, et ka ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on enam kui 20% võrra suurenenud. Aktiivne investeerimine tehnoloogiasse annab lootust, et Eesti ettevõtted näevad põhjendatud vajadust oma tootmisvõimsust suurendada. 2017. aasta II kvartali seisuga oli Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse tase tõusnud juba üle 76%, mis on kõrgeim määr alates 2007. aastast.
Rahvusvahelises võrdluses on Eesti tootmisettevõtete efektiivsus siiski madal, sest näiteks Soomes küündib sama näitaja üle 83%, Rootsis koguni 90%ni. Hoolimata kiirest palgakasvust on tarbimine järsult aeglustunud Oodatust madalaks jäi I kvartalis eratarbimise kasv, mis püsihindades suurenes 2016. aasta algusega võrreldes vaid 0,6%. Varasemate kuude kohta avalikustatud jaekaubandusstatistika sellist aeglustumist ei ennustanud. Teatav eratarbimise vähenemine oli sellegipoolest oodatav, seda tarbijahinnaindeksi kiire tõusu tõttu. Kütuse- ja toiduainehindade languse tõttu sisuliselt 2014. aasta algusest külmununa püsinud tarbijahinnaindeks kasvas 2017. aasta I kvartalis juba 3%, mis seab selgelt piirid ka eratarbimise kasvule. Teisalt aeglustus tarbimine ka jooksevhindades mõõdetuna märgatavalt. Osaliselt võib seda selgitada palgakasvu aeglustumine mulluselt 7,6% 5,7%ni käesoleva aasta I kvartalis.
Veidi näib muutunud olevat ka eestlaste säästmiskäitumine: kui mullu suurenesid inimeste hoiused pankades keskmiselt 7% tempos, siis selle aasta esimeses pooles juba 8%. Koos palgakasvu aeglustumisega on paranenud ka ettevõtete kasumlikkus. Nende kahe näitaja vastassuunaline liikumine oli kestnud ka selgelt liiga kaua. SKP statistika põhjal kasvasid tööjõukulud mullusega võrreldes 5,5%, kasumid aga 17,6% võrra. Samas on töötajale makstud hüvitiste osatähtsus SKP-s endiselt väga kõrgel tasemel, ulatudes 50%ni, mis omane pigem Eestist oluliselt jõukamatele riikidele. Mida oodata edaspidi? Aastat teises pooles peaks majanduskasvu tempo siiski veidi aeglustuma, seda eelkõige parema võrdlusbaasi tõttu. Välisnõudlus püsib kõigi eelduste kohalt tugev, investeeringud on kasvamas ja suurenevate sissetulekute taustal ei saa ka eratarbimise kasv ei saa jääda niivõrd madalale tasemele.
Kokkuvõttes peaks Eesti sisemajanduse kogutoodang 2017. aastal tegema tugeva tõusu, mis seab veelgi suurema kahtluse alla valitsuskoalitsiooni plaani asuda majanduskasvu täiendavate investeeringute ja defitsiidis eelarve abil elavdama. Ehitusmahud suurenesid 2017. aasta I kvartalis 20% ja sektori lisandväärtus 23%. Muidugi on Eestis olnud ka aegu, kus tänase 5% asemel andis ehitussektor 10% majanduses loodud lisandväärtusest ning seal oli hõivatud 13% kõigist töötajatest. Iseasi, kas see on mõistlik majanduslik eesmärk, mille poole püüelda. Mihkel Nestor SEB majandusanalüütik
Klassikuid parafraseerides-kui suur torm tabab linna (nagu Moskvas näiteks hiljuti juhtus) ja palju katuseid-aknaid vajab parandamist tuleb majanduskasvu (SKT-d)kolinal, aga kas väärtust tuli ellu juurde? Kaasaegne tarbimismullimajandus üritab reklaamide ja elustiilipropaganda abil ise pidevalt tarbimisvajadusi tekitada, et neid siis kangelaslikult lahendada ja raporteerida uutest võitudest helgema homse rindel. Imelik: osa trükitud rahast maandub kinnisvara hindadesse, seda vist ei arvestata inflatsiooni sisse.Seega üldiselt kasvab praegu ikkagi majanduse asemel rahandus.Alguse juurde naastes on omaette teema kas majandus peakski lõputult kasvama. Kui ühiskond ei suuda oma liikmeid ära toita või katta, siis küll, aga kui juba väärtuste asemel tarbimist propageerima peab ollakse omadega… Loe rohkem »
Ei tulnud. Vahendid kulutati väärtuste taastamisele, seega jagus neid muudesse valdkondadesse vähem, ei mingit SKT kasvu.
Tegelikult ma ei tea, mille põhjal täpselt inflatsioonimäära arvestatakse, kuid kinnisvaratehingud ei jäta sellesse oma mõju avaldamata.
Majandus ei pea kasvama… kui me rahuldume olemasoleva või vähemaga ning ei paljune.
Mitte majandus ei kasvanud vaid raha trükiti juurde – nüüd jõudis see lõpuks Eesti turule, Toodete eest oldi võimelised rohem raha välja käima lihtsalt.. Asja teine pool on see et see tõi kaasa inflatsiooni ja selle kaudu karistatakse neid kes säästsid. Aga see mu sõbrad on juba röövimine.
Oleneb mida säästmise all silmas pead. Sa ei saa eeldada, et väärtuste hulga kasvu puhul jääb üksikväärtuse kunagine suhe koguväärtusesse samaks. Selleks, et “sammu pidada” tuleb saadud käibevahendeid investeerida, või hoida vahendeid püsiväärtustes (millega kaasnevad kulud).
Ps. Inflatsioon oli SKT kasvust siiski väiksem.
Selge värk nagu seebivesi.Üksvahe räägiti majanduskasvust püsihindades, et kui inflatsioon maha arvata, siis kui palju majanduskasvust järele jääks?Tarbijahindade tõusust on küll juttu, aga hinnaralli tootmisvahendite ja sisendite turul mõjutab ju ka neid rahavooge.Põhimõtteliselt sai hulga majanduskasvu kasvõi näiteks kütuse aktsiisi tõusust.Niiet muretsemiseks pole põhjust-peagi tabavad meid uued kopsakad majanduskasvud suhkrumaksu jt toel.
8%kasvavanud inimeste hoiused pankades viivad mõttele miks meil ei tehta ikkagi riigilaenu, saaks näiteks kasvõi selle Haapsalu raudtee valmis ehitada ja ühtlasi need kes sellesse usuvad oma panuse anda ja osa riskist võtta.
Et maksud põhjustavad majanduskasvu läbi inflatsiooni? Väidan, et see nii ei ole. Ei ole otsest seost maksudel ja inflatsioonil. Inflatsiooni eeltingimuseks on raha pakkumine turul ( eeldab selle olemasolu, juurdetrükki, laenamist) või pakkumiste vähenemist. Maksud muudavad aga hinnaproportsioone, mis võib küll tuua raha valitsussektorile kuid võib viia ka muutustele tarbimises. Kui selle tulemusena on valitsusektoril võimalik rohkem kulutada, elavdab see tõesti majandust, kuid ei pruugi tuua kaasa majanduskasvu (selle eelduseks on väärtuste loomine ja nende tarbimine).
Raha tõstmine ühest taskust teise iseenesest väärtust ei loo.
Kiire ja mugav transpordivõimalus Haapsallu ja Rohukülla on ilmselt uus väärtus? Kas ka tarbitav?- selgub.