Hanila tahab vallamuuseumi kolida Vatla mõisa

Vatla kooli direktor Helju Viikmann. Foto: Urmas Lauri

Vatla mõisas kool sügisest enam ei tegutse ning selle tõttu otsib Hanila vald võimalusi koolist tühjaks jäävaisse ruumidesse tuua tegevust. Üks variant on kolida sinna vallamuuseum.

Viimati tekkis Hanila volikogu istungi lõpus arutelu selle üle, millega sisustada Vatla mõisahoone pärast seda, kui seal kool tegevuse lõpetab. „Valla toetusfondist on Vatla mõisa köögile üsna palju toetust antud. Need arvud pole üldse väikesed, mis on sinna pandud, mina ootaks küll, et seal tegevus jätkuks,” ütles volikogu liige Kalle Vainula. „Seda peab keegi vedama,” lisas vallavanem Peksar. „Toitlustus ei ole kindlasti valla rida. Selleks peab olema ettevõtja.”

Vatla mõisas tegutseva kooli direktor Helju Viikmann ütles, et paar viimast aastat on ta mõisa esimesel korrusel asuvat kööki tublisti remontinud. „Plaanis on teha kogukonnaköök, et inimene saab tulla küpsetama ja sööki või hoidiseid sisse tegema,” selgitas ta ja lisas, et külaselts on köögi majandamise nõus enda õlule võtma.

„Mõisa kasutamist ja sealset turismi mõjutab väga palju köök,” lisas vallavanem Arno Peksar. „Kui köögis on mingi asi puudu, võiks vald veel sinna raha anda.”
Vallavanema sõnul klapiks tegusa köögi olemasolu suurepäraselt ka mõttega kolida Hanila vallamuuseum mõisahoonesse. „Kui lisanduks muuseumi variant, siis miks mitte pakkuda sinna juurde ka toitlustamist. Need asjad tuleks omavahel ühendada,” arutles Peksar.

Peksar ütles, et on muuseumijuhi Liivi Vainuga kolimisest rääkinud. „Mille tõttu võiks muuseum sinna kolida, on see, et muuseumi juhukülalisi Risti–Virtsu maanteelt on üha vähem,” selgitas vallavanem. „Üldjuhul lepitakse muuseumikülastus enne kokku ja tullakse rühmaga. Külastajate struktuur on muutunud ning asukoht pole enam nii määrav. Tegelikult on mõis ise omaette vaatamisväärsus.”

Volikogu liige Olavi Vainu on Hanila muuseumi oludega hästi kursis, sest tema abikaasa Liivi Vainu on muuseumijuht. „Muuseum ise pole selles rollis, et peaks end kuhugi peale suruma,” nentis Vainu. „Kui Vatla kogukond leiab, et muuseumi pole sinna tarvis, siis pole mõtet suruda.”
Vallavanem Peksar pakkus välja, et Vatla mõisa tulevikuga võiks volikogus hakata tegelema haridus- ja kultuurikomisjon. „Et komisjon arutaks, kuidaks võiks see asi seal käia,” ütles Peksar.

„Me üritame, aga selgeks me seda kindlasti ei räägi,” nentis volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kristi-Carolina Reinmaa. „Vatla mõisas on tohutult ruumi. Mida rohkem on seal tegevusi, seda rohkem hakkab seal rahvast käima. Muuseum on hea võimalus, see annab majale lisaväärtust,” tõdes Kalle Vainula.

Vatla kooli direktor Helju Viikmann volikogu istungil ei osalenud, sest oli samal ajal kooliperega tutvumas Varbla kooli õppimisvõimalustega. Viikmann on ka Vatla külaseltsi juht. „Mina pole kuulnud ühtegi arutelu Vatla mõisa tuleviku teemal, selle tõttu pole ma teemasse süvenenud,” ütles Viikmann. „Seda muuseumiasja pole volikogus enne arutatud. Mida Vatla inimesed sellest arvavad, mina praegu küll öelda ei oska.”

Viikmanni sõnul tegeleb külaselts ka turistide vastuvõtuga. „Maja on suur, mina muretsen rohkem seltsi asjade pärast. Rae Reisid on meil hea koostööpartner juba kolmandat aastat,” selgitas Viikmann. „Meie sihiks on võetud kogukonnale huvitegevuse pakkumine.” Mõisahoone esimesel korrusel tegutseb raamatukogu ning mõisas on ka külaseltsi klaasi-keraamikatöökoda ja õmblustuba. „Selts ei võitle kellelegi vastu,” kinnitas Viikmann. „Meid pole keegi seganud, meie tegevus läheb ikka edasi, nagu oleme asja ajanud.”

Hanila vallamuuseum

• August Tampärgi nimeline Hanila muuseum asub Hanila vallas Läänemaal Tallinna–Risti–Virtsu maantee ääres. Hanila vallamuuseum on asutatud 22. aprillil 1993. aastal. Külastajaile avatud 1996. aasta septembrist.
• Muuseum asub endises, 1896. aastal ehitatud Virtsu kooli kivist hoones. Muuseumil on mitmekülgsed eseme- ja tekstiilikogud, mis annavad hea ülevaate Hanila ja Karuse kihelkonna ning lähiümbruse talukultuurist sada ja rohkem aastat tagasi.
• Kogudesse kuulub üle 4600 eseme. Tekstiilikogu sisaldab kauneid rahvarõivaid, etnograafilist sisustustekstiili, mille hulgas on ka Lääne-Eesti roositud tekid. Samuti on muuseumil trükiste kogu: raamatud, ajakirjad, ajalehed ja arheoloogia- ning fotokogu. Muuseumi aukohus on jäädvustada August Tampärgi ehk Porsiku Kustase elutöö ja mälestus.

Fotod: Urmas Lauri