Helir-Valdor Seeder: IRL peab oma poliitika üle vaatama

Helir-Valdor Seeder. Foto: riigikogu

IRL-i volikogu esimees Helir-Valdor Seeder ütles erakonna kehva toetusprotsenti kommenteerides, et valijate usalduse taastamiseks peab erakond oma sisetülid ära klaarima ja poliitika üle vaatama.

Kolmapäeval selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest, et IRLi toetus langes neljale protsendile. See tähendab, et kui praegu toimuksid riigikogu valimised, siis kunagisel peaministriparteil riigikokku enam asja ei oleks. Sellise musta sõnumi sai IRL vaid mõned päevad oma laupäeval toimuva suurkogu eel, kus valitakse erakonnale uus esimees ja juhatus.

Suurkogule sõidavad ka IRLi liikmed Haapsalust ja Läänemaalt. IRLi Läänemaa piirkonna juhatuse liige Toomas Schmidt ütles, et piirkonnas ei ole eraldi arutelu toimunud, kes millist erakonna esimehe kandidaati toetab – kas Helir-Valdor Seederit või Kaia Iva. „Eks me sõidu ajal bussis arutame nagu see meil tavaks on, kui me volikogule või suurkogule sõidame,“ selgitas ta.

Schmidti hääl läheb Seedrile. „Ma isiklikult tunnen teda ja olen temaga hästi palju suhelnud. Ma arvan, et Seedrile on õige panustada,“ ütles Schmidt.

Lääne Elu esitas Helir-Valdor Seederile mõned küsimused.

IRL läheb suurkogule vastu teadmisega, et viimase küsitluse järgi on erakonna toetus vaid neli protsenti. Kuidas te seda olukorda kommenteerite?

Eks sellel on mitu põhjust ja see ei ole mingi tohutu suur üllatus.

Üks põhjus on määramatus – kui pole veel teada, kes hakkab erakonda juhtima ja millised saavad olema põhisuunad. See tähendab ebamäärasust nii erakonna sees kui ka valija jaoks.

Teine põhjus on kindlasti, et sellele eelnes oma siseprobleemide tõstatamine läbi avalikkuse. Seda valija kindlasti heaks tooniks ei pea. Niisugused asjad tuleb lahendada erakonna sees, mitte püüda läbi meedia omavahel suhelda.

Kolmas põhjus on pikemaajalisem – me oleme mõnevõrra kaugenenud oma põhikirjalise maailmavaate elluviimisest, oma rahvuslik-konservatiivsest poliitikast, mis on kindlasti jätnud jälje meie valijaskonnale. Lisaks keeruline koalitsioon, kus me praegu oleme. Me ei ole suutnud oma valijale põhjendada, miks me seal oleme ja mida sellega saavutame. Kõik need asjad koosmõjus on selleni (toetuse languseni – toim.) viinud.

Lahendus on see, et kõigi nende asjadega tuleb tegeleda. Tuleb valida uus juhtkond, vastutus ja ülesanded ära jagada. Tuleb oma poliitika üle vaadata ja ka otsused, mis me koalitsioonis langetame. Kui me selle ära teeme, olen kindel, et usaldus meie vastu hakkab taastuma.

Kui kohaliku tasandi muredest rääkida, siis IRL on probleemiks pidanud seda, et osades omavalitsustes on erakonna liikmed otsustanud sügisel kohalikele valimistele minna valimisliiduga, mitte erakonna nimekirjas nagu näiteks Haapsalus ja Ridalas. Kuidas teie seda näete?

Piirkonnad on erinevad. Loomulikult on meie eesmärk minna enamustes omavalitsustes välja erakonna nimekirjaga, aga kui kuskil on see mõistlik ja inimeste on valmisolek kandideerida valimisliidus, siis see ei ole mingi patt. Arvestades kohalike inimeste soovi tulebki siis minna välja valimisliidus.

Tegelikult on meil ju alati erakonna nimekirjade kõrval selliseid omavalitsusi, kus meie inimesed on läinud valimisliitu ja sellised erandid tulevad kindlasti ka seekord. Seda ei ole vaja mingi tohutu tragöödiana võtta.

Mõni aeg tagasi rõhutas IRL, et eesmärk on igas omavalitsuses oma nimekiri välja panna, kuid kohaliku tasandi poliitikud ütlevad, et see poleks mõistlik.

Eks see ongi kokkuleppimise koht. Mina toetan seda põhimõtet, et piirkonnad tunnetavad olukorda ise kõige paremini ja kohalikud valimised on ikkagi kohaliku valimised.

Aga ma tahan siia juurde veel öelda, et ilmselt erakonna sees on meil jätkuvalt soov, et ilmtingimata kasvõi statistilise eesmärgi nimel minna välja erakondlike nimekirjadega. Minu arvates see ei ole päris õige. Me ei tee ju statistikat, vaid peaksime tegema reaalset poliitikat, ja kohalikel valimistel ikkagi kohaliku elu korraldamist ja kohalikku poliitikat.

Teiseks on avalikkus ja meedia seda probleemi üle võimendanud lisaks veel meie erakonna enda sisemisele tõlgendusele. Kui näiteks Vabaerakond võttis vastu otsuse, et nad üldse oma erakonna nimekirjadega välja ei lähe, ei nähta selles mingit probleemi. Miks see siis IRLi puhul peaks probleem olema?

Meie liikmed on mõnedes ajalooliselt väga tugevates piirkondades olnud just valimisliitudes, kus põhiliselt on meie inimesed ja on ka need, kes ei ole tahtnud erakonda astuda või erakonna nimekirjas kandideerida, kuid toetavad meie põhimõtteid ja teevad meiega koostööd. Ja nii mitu valimisperioodi järjest.

Kui erakond läheb osades omavalitsustes valimistele valimisliitudes, pole see kindlasti absoluutne indikaator erakonna teovõime või sisemise potentsiaali kohta.