Jüri Ratase valitsus ühe käega lahkelt annab, teisega võtab topelt tagasi. Olemasolevate maksude tõstmine ja viis uut maksu (limonaadimaks, pakendiaktsiis, veokite teekasutustasu, panditulumaks, pangamaks) koos hinnatõusuga sisuliselt nullivad lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kasuteguri.
On vähe inimesi, kes ei sooviks paremini elada. Paremat elu mõistetakse väga erineval viisil. Me võime soovida paremat tervist, häid sõpru, toredat peret, edu töös või huvialadel, kuid tihtipeale käib selle parema elu unistuse juurde ka soov suuremast sissetulekust. Praegune valitsus on seda lubanud suurele osale Eesti elanikest, kuid mitte kõigile: tulumaksuvaba miinimum peaks suurenema tulevikus parimal juhul 500 euroni.
Kahtlemata on senine maksuvaba miinimum ajale jalgu jäänud. Kahju ainult, et eelmises valitsuses eelistasid SDE ja IRL kummalist nn Partsi munade rahatagastussüsteemi ja üldist, mitte vajaduspõhist sotsiaaltoetuste tõstmist. Muidugi on 500 eurot rohkem kui 300 eurot, kuid maksuvabastuse astmeline iseloom tähendab, et reaalselt ei pruugi kasvava sissetuleku juures heaolu suurel osal inimestel kasvada. Seda teiste maksude tõusu ja uute kehtestamise tõttu.
Iga kulutus riigieelarves, ka maksuvaba miinimumi tõus on riigi vaatest kulu, mis on võimalik mingite tulude olemasolul.
Riigieelarve suurimaks tuluks on maksud. Kui suurendame kulutusi, siis peame paratamatult suurendama ka maksusid. Seda praegune valitsus teebki ja väga hoogsalt. Niivõrd hoogsalt, et vahepeal võib lausa järg kaduda, mida kõik plaanitakse teha.
Mis meid siis ootab?
Suhkrustatud jookide maksustamine ehk limonaadimaks. Põhjenduseks tervisekahju, mida suhkur põhjustab. Suhkur on inimorganismile vajalik, kuid tõsi on see, et seda tarbitakse Eestis liialt palju. Kas jogurtid, saiakesed või moosid peavad olema nii magusad kui nad on? Kas on ilmtingimata vaja süüa nii palju kompvekke? Võib-olla valiks puuviljad?
Käitumise muutmiseks ei piisa siiski üksnes ühe või teise kauba hinna muutmisest, eelkõige tuleb muuta inimeste suhtumist ja arusaamist tervislikust toitumisest. Lihtsalt ühe kauba hinna tõstmine paneb inimesi lihtsalt teisi magusaid tooteid rohkem ostma.
Parimad meetodid tervise kaitsmiseks?
Alkohoolsete jookide puhul räägib valitsus samuti tervisest ja kättesaadavuse halvendamisest. Kuid siingi on tähtis inimeste suhtumine, mitte üksnes alkoholi hind. Alkoholitarbimine on viimastel aastatel Eestis väga oluliselt langenud, seega ei pruugi hinnatõus olla eriti arukas. Väga järsult tõusev hind suurendab kindlasti Lätist tehtavaid ostusid ja vähendab seega maksutulusid Eestis, kuid see võib soodustada ka salaäri.
Muudatused pakendiaktsiisis peaksid oluliselt suurendama maksutulusid. Muidugi on oluline vähendada prügi hulka, kuid seda ei pea tegema üksnes maksude järsu suurendamisega. On selge, et kõrgemad pakendiaktsiisid tähendavad ka üldisemat hinnatõusu, sest pakendatakse ju peaaegu kõiki kaupu. Hinnatõusu toovad ka kütuste, sealjuures gaasiaktsiisi tõus. Need suurendavad otseselt nii autoomanike kui kodumajapidamiste küttekulusid.
Kaupade hindadesse kandub kindlasti ka teekasutustasu. Kuigi jutt algas suurte, eelkõige välismaiste autode maksustamisest, mis Eestist läbi vuravad, jättes siit kütuse ostmata, on praegune valitsus esitanud riigikogule eelnõu, kus maksu alla lähevad kõik Eesti teedel sõitvad üle 3,5-tonnised autod. See teeb tegutsemise keeruliseks neil kohalikel ettevõttel ja autojuhtidel, kes teevad suhteliselt vähe sõite või veavad korraga suhteliselt vähe kaupa.
Kättemaksud
Tavainimest ei paista esmapilgul kaks uut maksu mõjutavat, kuid neil on Eesti majanduse käekäigule negatiivne mõju ja see tähendab, et lõpuks tunnevad seda kõik inimesed.
Pangamaksu ei tulevat. Vale jutt – pangad hakkavad maksma kasumimaksu. Sellega väheneb pankade kapitaliseeritus, mis tähendab, et nende tugevusvaru võimalike kriiside puhul on väiksem. Tõenäoliselt tõusevad mingi aja jooksul teenustasud ja laenude intressid.
Järgmine kurja juur leiti olevat välisomanikele kuuluvad ettevõtted, mis annavad oma emaettevõtetele laenu. Kasumi väljakantimine nõudis kiiret reageeringut. Jah, sellist tegevust on olnud, kuid oluliselt vähem kui rahvasuu räägib.
Valitsuse valitud lahendus karistab aga kõiki, ka kohalikke ettevõtteid, mis kuuluvad kohalikele omanikele ja tahaksid üksnes Eestis tegutseda.
Arukas kontsernisisene finantsjuhtimine muudetakse kulukaks ja seega ka mõttetuks, mis tähendab, et investeerimine väheneb. Võib ju tunduda, et mis sellest. Kuid, kui ettevõtted ei investeeri, siis nad ei uuene ega kasva. Vana tehnoloogiaga kaua vastu ei pea, eriti tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Paari-kolme aasta pärast hakkavad sellised ettevõtted Eestis oma tootmist sulgema, uusi ei pruugi aga asemele tulla, sest maksustamine teeb investeerimise Eestis kulukamaks kui naabermaades.
Kulukad keerulised maksuskeemid
Uute maksude kehtestamine nõuab uute IT-lahenduste väljatöötamist, see võtab aega ja raha. Ma olen kindel, et maksuamet saab uute arendustega hakkama. Ent, kas tehtud kulud on ikka mõistlikud?
Nn Partsi munade skeem võttis hulga raha ja kehtis vaid aasta. Keerulised maksuskeemid on alati kulukamad kui lihtsad. Teiste riikide, aga ka Eesti enda kogemus ütleb, et väikesed maksud tähendavad väikeseid tulusid, suuri kulusid ja kokkuvõttes ei pruugi asi ära tasuda. Praegused arvutused näitavad, et justkui tasuvad, vähemalt riigi jaoks.
Kuid uute maksude puhul võib väga kergesti prognoosidega eksida ja mulle küll tundub, et ootused on põhjendamatud. Sellele on osutanud nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu.
On põhjust arvata, et suure osa tekkivast tulust võtavad kiiresti tõusvad hinnad ära, seda just „tänu“ uutele kehtestatavatele maksudele ja olemasolevate tõstmisele. Kasusaajaid võib olla väga vähe ehk need, kelle palgatase on ülimadal. Kindlasti loodavad võitjate seas olla valimisteks valmistuvad poliitikud, kes lubavad elanikele tulude kasvu.
Seda näeme valimiste ajal kas kaapertatud erakond on hea valitseja.
Vildakale vundamendile ehitatud maja peabki olema viltune.Lammutasime ja müüsime maha “edukate reformide”sildi all kõik mis oli vähegi jätkusuutlik tööstuses,põllumajanduses.Nüüd maitseme vilju mida välisinvestorid meile pakuvad.Sõjahüsteerija on viinud meie majanduse jätkusuutlikuse viimase piirini ja riigi hingitsemiseks tulebki makse tõsta.
Noored kes tahavad normaalset elu on ammugi hääletanud jalgadega sest siinne tulevik on olla sakste toapoiss.
Tüüpiline kesiku jutt !Riigistame kõik aga ära ja sotsialismus on saabunud !
ja imesta kuidas soh ja tobujuss omavahel riigiasju arutavad, tegelikult ei jaga kumbki mitte muffigi,liialt keeruline pisikese inimese jaoks.Meie riigiasjad on täiesti hanejalgadel ja need, kes makse ja seadusemuudatusi välja mõtlevad on üle töötanud ja ei adu enam reaalselt lihtsa inimese elu meie riigis.
kui rottoravad tõstavad makse ,on kõik OK aga kui keskerakondlased teevad sama, on maailma lõpp
Kesiku mõistus -maksustame Eesti surnuks ! Geniaalne !
tõstis paketi hindu, milles valitsus siin süüdi on, mahamüüdud riigis teevad vallutajad mida tahavad
Et siis riik on mobiilside hinnatõusus süüdi? Et siis riik peaks määrama hinnad, mitte konkurents ja vaba turg?
Tulime ju ühest sellisest süsteemist, kus viinereid sai tutvuse kaudu ja elu koosnes peamiselt järjekordades seismisest. Ei soovi neid aegu tagasi.
Ega’s maksureform raha juurde tekita, vaid maksukoormus jagatakse ringi. See nihkub tulult tarbimisele ja vaestelt rikastele. Selles mõttes on ju suund õige.
Raha kooritakse ikka vaestelt ära – see 500 eurine maksuvabastus ei anna midagi – ülejäänud maksud tõstavad hingu ja 50 eurise tõusu asemel kulu suureneb 100 euri
Lahmid huupi! Madalapalgaliste olukord tegelikult paraneb. Inflatsioonist tulenev pidev hinna ja elukalliduse tõus toimuks ka ilma maksuvabamiinimumi tõstmata.
Ei parane -võta kütuse hinna tõus -kaulpustes hinnatõus ;võta autode maksustamine -kauplustes hinnatõus ;võta alkoholiga tõus -marginaalid vähenevad , teised hinnad kasvavad , limonaadi maks -sama stoori . Nii et 50antakse , 100küsitakse tagasi . Hurraa, seltsimehed !
Transpordikulu osakaal kaubahinnast on keskmiselt 3%. Kui transport kallineb 10%, siis kauba hind peaks tõusma 0,3%
Täna on tulumaks 500 eurolt 60,40. Aastal 2018 on tulumaks 500 eurolt 0 ehk sissetulek kasvab 12,08%. Heakene küll, oletame, et kaupade hinnad ei tõuse mitte 0,3% vaid 10 korda rohkem ehk 3%, isegi siis on madalapalgaline oma 12% sissetuleku kasvuga või sees!
Ei tea mis maailmas elad – transpordikulu on ikka 10 – 15 % , maapoodides üle 20 % ja näiteks autopoel kusagil 40 % . Transport kasvab kusagil 15 – 20 % . lisaks kasvavad ka tugiteenused , spetsialistide palk kasvab ( need ikka 500 ga ei tööta ja nende palgatase tõuseb , see lisab hindasid ) Ka gaas ju kasvab – leiva , sai hind sellega . Kuna osade kaupade ( alkohol ja limonaad ) marginaalid kahanevad järsult , siis teiste kaupade juurdehindlus kasvab – liidame kokku ja 20 % hinnatõus on garanteeritud = 20 – 12 on 8… Loe rohkem »
Valitsuste soov on tõsta maksusid. Praegune valitsus ei erine eelmistest. Olukord pole varasema võimuga halvemaks läinud. Jätkatakse vana viisi. Varem tehti maksude tõstmisi varjatut, nüüd tehakse seda ausalt. Mõlematel (ka varjatud) maksusude tõstmistel on sama mõju. Riigieelarve ja omavalitsuste üksikute tuluridade ning sisemajanduse kogutoodangu jagatis ei anna maksukoormusest ülevaadet. Selles ei kajastu varjatud ja näilised maksud, ei kajastu elanikele tagastatava osa (sotsiaalsed tagatised) mõju saldole. Reformierakond on olnud agar maksude kergitaja (riigilõivude kergitamine, riigiettevõtetest dividentide võtmine, tulumaksu lanńgetamisest suurema töötuskindlustusmaksu kehtestamine jmt). Kui see pole elanike maksukoormuse kergitamine, siis mis maksukoormuse kergitamine on? Hinnatasemed ei sõltu niivõrd maksudest, kuivõrd pakkumse… Loe rohkem »
Mida keskkriminaalerakonnast muud tahta -nende eesmärk ongi vaid raha helikopterilt külvata (Haapsalu raudtee,linnahall, nn üürimajad jne ) ja kõik lihtsalt surnuks maksustada . Nende esikana kaagutas ju hüsteeriliselt kuidas alkomaksu tuleb tagasi keerata ,vselle asemel poogiti juurde
“Südantlõhestav” on kuulata RE nutulaulu solidaarsuse puudumise kohta.
Homme kirjutan nutulaulu – “Reformierakonna valitsuse “maksulangetused”
tõid hinnatõusu, võlgu elamise, reservide varastamise ning riigi hävingu”