Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ja linnapea Urmas Sukles põhikooli ees 1. septembri aktusel. Kahe aasta pärast peab aktus toimuma juba uues koolimajas. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu põhikool ei pea mõistlikuks, et uus koolihoone ehitataks ujula kõrvale Lihula maantee äärde, ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni.
Täna hommikul tutvustas aselinnapea Peeter Vikman linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile põhikooli uue hoone võimalikke asukohti, mida eilse päeva seisuga oli arutusel kolm: Nikolai kooli asemele, ujula kõrval olevate spordiplatside asemele või kunstmuruga jalgpalliväljakute kohale.
„Täna on meie eelistus Nikolai kooli territoorium,“ ütles Mahoni.
Asukoha valikul on saanud võtmeküsimuseks asjaolu, et uuel koolimajal võimlat olema ei saa, sest vastav rahastusmeede selle ehitamist ette ei näe. Kuigi kõige lihtsam ja loogilisem tundub olevat, et uus koolimaja ehitatakse vana asemele, on linnavalitsuses püütud leida varianti, kuidas saaks koolimaja ühendada spordihoonega, et lapsed ei peaks kehalise kasvatuse tunni tarbeks teise majja minema. Selline võimalus tekiks, kui koolimaja ehitataks Lihula maantee äärde, ujula kõrval olevate spordiplatside asemele ja kaks hoonet ühendataks omavahel tunneli või galeriiga.
Ometi põhikooli õpetajad Lihula maantee äärset varianti ei toeta.
„Ma küsitlesin eile personaalselt 38-t õpetajat ja neist kaks ütles, et tore oleks, kui saaks minna otse spordihoonesse. Me oleme tegelikult ju aastaid käinud Kuuse tänava koolimajast spordihoones, kus toimub kaks kolmandikku kehalise kasvatuse tundides. Uue maja puhul ei peaks lapsed aga üle tee enam minema,“ argumenteeris Mahoni.
Kolmandiku kehalise kasvatuse tundidest saaks tema sõnul pidada ka uue kooli aulas. „Kindlasti ei hakka me seal korvpalli mängima, aga võimelda ja näiteks aeroobikat teha saame seal küll.“
Mahoni andis mõista, et uue kooli asukoha üle käivates vaidlustes esiplaanile tõstetud ühendus spordihoone ja koolimaja vahel omab selle ümber tekkinud kärast tunduvalt väiksemat tähtsust.
„Kehalise kasvatuse tunde on nädalas maksimaalselt kuni kolm, 6.-9. klassis kaks tundi, mis sageli on paaristunnid ehk siis toimuvad ühel ja samal päeval. Üks kord nädalas peab õpilane jope selga panema ja spordihoonesse minema. Mis siis on kooli jaoks parem – kas turvaline territoorium või kord nädalas üle hoovi minna?“ esitas ta retoorilise küsimuse.
Plussid ja miinused
Lihula maantee äärde koolimaja ehitamisel on Mahoni sõnul miinuseid kuhjaga. Kooliperega tehtud analüüsis pandi kirja järgmised punktid:
– kool oleks surutud Lihula maantee, parkla ja staadioni vahele, koolihoovi kui niisugust poleks.
– sellele krundile saaks ehitada pika, 2-3korruselise risttahukakujulise hoone, mis ei ole sobiv kaasaegne õppekeskkond ega läheks ka kokku kooli koostatud ja linnavalitsusele esitatud pedagoogilise kontseptsiooniga.
– Lihula maantee poolt ründaks kooli tänavamüra ja heitgaasid, staadioni poolt treeningute ja võistlustega tekkiv helitaust. Kui näiteks staadionil toimuvad üritused, häiriks see tunde.
– liiklusohutus ei oleks kiita – kooli ees saaksid ühel võrdlemisi kitsal alal kokku nii autod, millega lapsi kooli tuuakse ning jalgratastel ja jala liikuvad õpilased.
– umbes 80 meetrit pikk ühendustunnel koolimaja ja spordihoone vahel oleks küsitava turvalisusega koht, kuhu õpetajate silm ei ulatu.
Ainuke pluss on otseühendus spordihoonega, kuid nagu Mahoni kinnitas, on see marginaalse tähtsusega.
Nikolai kooli asemele kerkival koolihoone ainuke miinus on põhikooli jaoks sellesama otseühenduse puudumine, plusse tõi põhikool välja terve rea:
– ehitusala paiknemine ja kuju annavad võimaluse kasutada liigendatud hoonestust – maja oleks Staadioni tänaval pool ühekorruseline, sobides kokku sealse hoonestusega, ja Lihula maantee pool kõrgem. Liigendatud hoone sobiks ka kooli koostatud pedagoogilise kontseptsiooniga.
– koolil on oma territoorium, mis tähendab muuhulgas siseõue, mida saab kasutada ka näiteks õues õppimiseks ja vahetundide ajal õues olla. On ka natuke rohelust – muru ja puud ning lipuväljak.
– liiklusohutus on parem: liiklust saab hajutada, ehitades autode peatumiseks eraldi taskud nii Lihula maanteele kui ka Staadioni tänavale. Kooli töötajate jaoks saab vajadusel teha väikse, eraldi parkla, ka saaks staadioni parklat kooli suunas pikendada. Jalgrattad saab parkida sisehoovi. Eraldi ligipääsu saaksid ka koolisööklasse kaupa toovad autod ja muud majandussõidukid.
– õpilased saaksid kasutada staadioniäärset turnimisplatsi.
– müra on väiksem, eriti Staadioni tänava pool
– kõik spordiväljakud jäävad alles, mida saab kasutada ka kooli kehalise kasvatuse tundide tarbeks.
Homme teeb Haapsalu linnavalitsus uue põhikoolihoone võimalike asukohtade tutvustuse põhikooli, algkooli ja NIkolai kooli hoolekogule ja neljapäeval õpetajatele. Reedel saavad valikutest ülevaate linnavolikogu liikmed.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles on seadnud eesmärgiks, et otsus tehakse kahe nädala jooksul.
Loe Lääne Elu tänases paberlehes ilmunud artiklit siit.
Kooli asemele tuleb uus kaubanduskeskus. Krunt juba ära lubatud äkki?
hakkab juba tulema……………polegi nii raske
Kui vana koolihoone Kuuse tänaval lammutatakse, siis võiks ju uue hoone sinna ehitada või mis siis sinna tuleb ??!!
Jah see jäi küll kahe silmavahele,kuigi selleaegne vene sõjaväelaste ehituskvalteet on vägagi küsitav.Vist õigem mõlemale uus maja ehitada, muidugi,kui raha on ja kolletzil ikka perspektiovi on.
Kolledžil pole mingid perspektiivi. Võin kogu oma olemasoleva vara peale kihla vedada, et 10 aasta pärast on kolledž sellest majast kadunud.
Kas ikka vene koolihoone lammutatakse? Kuhu siis kolledž kolib? Minu arust lammutatakse vist vene kooli aula ja abihoone ning sinna peaks idee poolest uus koolimaja tulema. Või ma eksin, kuigi pildi peal on tähistus pos 1 ?
Ongi hea lahendus,kui stroibati poolt ehitatud endine vene kool saab lammutatud ja uus moodne kool samale platsile ehitatud.Kuuse tänava kooliga muidugi peab enne buldooseri peale minekut mõtlema,kas renoveerida või mitte.Koht ju hea millegi uue ehitamiseks.
Mujal maailmas tehakse tavaliselt ikka nii, et, kui antud põhikooli hoone enam ei sobi, siis see lammutatakse ja selle asemel ehitatakse uus hoone.
See variant on alati odavam, kui hoone renoveerimine. Nagu öeldakse kaks kärbest korraga.
Antud artikli põhjal otsitakse uut kohta ja kellele see vana hoone jääb?
Nagu vana lihakombinaat jääb ka see kümneteks aastateks kummitama.
Ei ole seda loogilist mõtlemist ei sukul ega mahonil.
Mahoni on üldse nii põikpäine, et tema arvamust on raske või isegi võimatu ümber veenda.
Koolmaja ehituseks on vägagi suur summa riigi poolt,ja ikkagi ei saa võimlat sisse?Planeerigu !
Pole mingit juttu, millal lammutatakse. Ilmselt jääb pikaks ajaks linna tondilossiks, kus saab õudusfilme näidata ja filmida.
Lammutatakse ja utiliseeritakse. Mis saab Tatra seinamaalist?
mis saab vanast põhikoolist? kas keegi teab?