Foto: Arvo Tarmula
Riigikogu IRLi fraktsiooni kuuluv Raivo Aeg (pildil) valiti parlamenti viiendast valimisringkonnast ehk Saare-, Hiiu- ja Läänemaalt. Erakonna Läänemaa piirkonnas toimuvaga on Aeg kursis, kuid see, et ta on mandaadi saanud Lääne-Eestist, ei tähendavat sugugi, et ta peaks siinset erakonnaelu juhtima.
Läänemaalt on viimasel ajal IRLi ridadest lahkutud, parteipileti pani lauale ka siinne piirkonnajuht Merle Mäesalu. Mis saab Läänemaal IRList?
Tõepoolest, viimasel ajal on IRList Läänemaal lahkutud, aga mitte kõik pole lahkunud. Kes saab piirkonnajuhiks, ei oska ma öelda. Merle Mäesalu tahtis olla kohaliku omavalitsuse valimistel vaba ja kandideerida erakonnast sõltumata ning tema otsust tuleb aktsepteerida.
Niipalju kui mina tean, pole uut Läänemaa piirkonna suurkogu toimunud, uus juhatus pole veel paigas. Eeskätt on see kohaliku piirkonna allesjäänud juhatuse otsustada, minul pole voli neile dikteerida.
Mis tuuled praegu IRLis puhuvad?
Eks need ole samasugused tuuled, mis tavaliselt erakondades on. Meil on erakonna juhi kohale kaks kandidaati: Helir-Valdor Seeder ja Kaia Iva. Mina arvan, et mõlemad on väärt kandidaadid.
Mina olen oma panuse teinud Helir-Valdor Seedrile, olen üks tema kandidatuuri esitajaid. Kui suhtlen erakonnakaaslastega, siis põhjendan neile, mis on Seederi eelised.
Millised on Seedri eelised?
Üks asi on see, et Seedril on teatud küsimustes püsivust ja konkreetsust rohkem kui Ival. Teisalt on see vähem kompromissialdis. Meil on vaja praegu tugevat juhti, kel on selgroogu, et meie erakonna põhimõtteid ellu viia. Erakonna esimees peab jõuliselt oma seisukohti kaitsma ja mitte ainult koalitsioonis, vaid ta peab neid ka avalikkusele arusaadavalt põhjendama.
Kindla peale on ääretult tähtis, et me suudaksime koalitsioonipartneritega sirgeseljaliselt suhelda ja oma programmist kinni pidada.
Kas IRL peaks valitsusest lahkuma?
Mina ei ole seda meelt. Mis siis oleksid järgmised koalitsioonivõimalused? Suhteliselt tõenäoline on, et meie lahkumise järel läheksid valitsusest ka sotsid, ning uus koalitsioon saab olla vaid Keskerakonna ja Reformierakonna liit. Arvan, et see pole parim valik, sest Reformierakond alles sai puhkepausile, las nad vaatavad veel natuke aega pealt.
IRLi reiting pole ponnistustele vaatamata siiski tõusnud. Valitsuses olles pole vist lootustki, et toetus suurenema hakkaks?
Praegu on Keskerakonna reiting kõrge, meie oma pole küll tõusnud, aga ta pole ka viimastel kuudel langenud. Arvan, et kui meil on uus esimees ja juhtorganid valitud, liigume tõusuteele.
Avaliku arvamuse uurigud – kui tõsiseltvõetavad nad üldse on? Lõpptulemuse näitavad ikka valimised.
Kohalikel valimistel pärast haldusreformi hakkavad hoopis teised mõjurid tööle. Sellest johtuvalt omandab ka erakondlik kuuluvus hoopis teise mõju kui seni. Kohalikul tasandil sünnivad kohalikud koalitsioonid.
IRLs läks asi päris teravaks, kuni parteist väljaheitmise ähvardusteni. Kas pinged, mis teil erakonnas olid, on vaibunud?
Need pinged on maas. Seda väljaviskamist seostati ka minuga, et Marko Mihkelsoni väljaviskamise ettepaneku olevat teinud mina. Aga võin teile kinnitada, et mina pole seda teinud.
Ma ei toeta ultimatiivset käitumist, et kui ma oma ettepandut ei saavuta, siis… Kui IRLi esimees Margus Tsahkna leiab, et tema ettepanekud tagavad edu, siis on see tema õigus nii arvata. Paraku ei toetanud teda suur osa volikogu liikmeid.
Mina arvan ka, et meie erakonna probleeme pole esile kutsunud ei erakonna juhtorganite valimissüsteem, e-hääletuste puudumine või aseesimeeste määramine. Muidugi võib üht-teist põhikirjas korrigeerida, aga seda ei saa siduda erakonna eduka juhtimisega.
Päriselus on ju ikka tõuse ja mõõnasid, niimoodi nad käivad. Mina nüüd küll ei ühti meie oponentidega, kes löövad meile matusekella. Olen täitsa kindel, et IRL ei hakka poliitiliselt kaardilt kaduma.
Parteimaastiku paremas servas on tihe konkurents. Kuidas te loodate parempoolsete valijate hääli oma erakonnale saada?
Eks ta ole nii, et tõepoolest püüavad EKRE, Vabaerakond ja IRL üht ja sama valijaskonda.
Aga EKRE puhul on ju tegemist pigem populistliku äärmusparempoolse erakonnaga. Inimesi, kes usuvad populistlikesse lubadustesse, neid tagasi võita on mission impossible. Kui usutakse, et Euroopa Liit on paha, et meie iseseisvus on kadunud… Kui seda usutakse, siis meie ei saa midagi teha. Kui me pole sellisteks radikaalseteks lubadusteks valmis, siis me neid valijaid enda poolt hääletama ei saa. Neid püüda me ei kavatsegi.
Kui rahval on ebalused ja hirmud, pakutakse neile varmalt imerohtu. Prantsusmaa presidendikandidaat Marine Le Pen lubab piirid kinni panna ja Schengenist välja astuda. Nii Prantsusmaal kui ka Eestis on osa valijaid karmi käe pooldajad, kuid paljud on ju ka vabaduste poolt.
Te väidate, et IRL pole seega karmi käe poliitika poolt?
Me oleme mõistliku regulatsiooni poolt. Me austame keele, kodakondsuse ja kultuuri põhimõtteid rahvusriigina. Peame neid järgima. Need on EKREst erinevad filosoofiad.
Põhiseadust me toetame, aga oleme ka nõus eluga kaasas käima. Võtame kas või tööjõu liikumise kolmandatest riikidest – peame ju arvestama, millised on me ettevõtjate ootused, soovid.
Põhiväärtusi tahame säilitada ja neist kinni hoida, kuid äärmusse me ei kaldu.
jeesukese surnust ülestõusmist võib ikka uskuda
Kas vähe hilja ei ole?
Seda ütleb tõesti valija.
Selleks peab valija aru saama- milline on plaan? Kui ei saa, pole lootustki.
Kurja ja hävingut sajatavad muidugi need kel king endal pigistab.
Kuidas siis ikkagi loodetakse parempoolsete valijate hääled saada? EKRE siunamine ja muu udujutt on küll tore, aga….
Pole enam lootustki ! Eriti kui punaviletsuses jätkatakse
töövõtjate soovidele sülitate