Valitsus otsustas tänasel istungil saata riigikokku maavalitsuste reformi seaduseelnõu, mille järgi lõpetatakse 2018. aastaga maavalitsuste tegevus ning nende ülesanded jagatakse omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.
„Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning oleme kokku leppinud, et sulgeme need alates uuest aastast. Reformi peamine eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Otsusega suurendame omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust ning loomulikult anname ülesannete täitmiseks kaasa ka vahendid. Pean tähtsaks ka rõhutada, et maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi.“
Eelnõu kohaselt jagatakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks.
Maavalitsuste ülesanded KOV tasandile:
* rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused);
* ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (kohalikud omavalitsused ühiselt);
* maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (kohalikud omavalitsused ühiselt);
* tervisedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine (kohalikud omavalitsused ühiselt);
* kultuurivaldkonna ülesanded (kohalikud omavalitsused ühiselt);
* alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded (kohalikud omavalitsused);
* saarevahi töö (kohalikud omavalitsused);
* valimiste korraldamine (kohalikud omavalitsused);
* asendushoolduse korraldamise lepingute sõlmimine (kohalikud omavalitsused).
Maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele/ametitele:
* õppeasutuste järelevalve (Haridus- ja Teadusministeerium);
* hariduskorralduslikud ülesanded (Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove);
* sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine, järelevalve, statistika kogumine (Sotsiaalkindlustusamet);
* maareform, maatoimingud (Maa-amet);
* noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Noorsootöö keskus);
* rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (Siseministeerium);
* raamatukogude järelevalve (Kultuuriministeerium);
* valimiste korraldamine (Riigi valimisteenistus);
* KOV haldusaktide järelevalve (Justiitsministeerium);
* planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (Rahandusministeerium);
* regionaalarengu programmide koordineerimine (Rahandusministeerium);
* KOV juriidiline nõustamine (Rahandusministeerium);
* KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (Rahandusministeerium);
* omandireformi ülesanded (Rahandusministeerium);
* maa hüpoteegipidaja ülesanded (Rahandusministeerium);
* karantiini kehtestamine (Veterinaar ja Toiduamet);
* liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes (puutumust omav ministeerium või Keskkonnaministeerium).
Saame lõpuks maakonna lammutajast Neeme Suurest lahti
Kui sul on haigus, siis palun, ära seda välja näita teiste inimeste peal.
Maakond jäi väiksemaks siis, kui Lääne-Nigula kuulutas, et Lõuna-Läänemaa on mõttetu kant ja neid pole maakonda tarvis. Nimesid näeme ehk siis, kui valimisnimekirjad avalikuks tulevad. Kuna valimisliidud ja erakonnad peaksid olema mõttekaaslaste ühendused, siis loogiline oleks, et Mikk Lõhmuse veetavast valimisliidust “Vallavanemad oma parema tuleviku nimel!” leiame need lammutajad.
Huvitav reform (Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud jutt) on toimud — alles poolteist aastat tagasi olid maavalitsused siseministeeriumi haldusalas. Nüüd maavalitsuste kaotamisel läheb maavalitsuse funktsioonidest siseministeeriumile ainult rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid