Pöördumine: karusloomakasvatuse keelustamise protsess tuleks lõpetada

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

rebasefarm nuckö09

Läänemaal kasvatatakse hõberebaseid 2015. aasta suvest Nuckö farmis Suur-Nõmmkülas. Foto: Arvo Tarmula

 

Karusloomakasvatuse keelustamise protsess Eestis tuleks lõpetada, et anda karuslooma­kasvatajatele tagasi kindlustunne oma ettevõtete arendamiseks kooskõlas kõikide loomade heaolu ja keskkonna nõuetega, leitakse täna riigikogule saadetud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumises. 

Kui riigikogus algatatud karusloomakasvatuse keelamise seaduse eelnõu autorid põhjendavad keelustamise vajalikkust avaliku huviga, siis Turu-uuringute ASi läbi viidud värske uuring kinnitab, et 69% eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks ka Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu.

„Loomakasvatus loob maapiirkondades töökohti ja uuring näitabki, et enamik Eesti inimestest suhtuvad karusloomakasvatuse jätkamisse toetavalt, karusloomakasvatuse lubamise osas on maainimesed mõnevõrra soosivamad kui linnainimesed,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul võib avalikkuses peetavast arutelust jääda mulje, et karusloomakasvatus on Euroopas hääbuv tegevusala. Tegelikult on karusloomakasvatus mõne erandiga keelatud eelkõige nendes riikides, kus sellel tegevusalal puuduvad traditsioonid, karusloomakasvatusi on olnud väga vähe või need on puudunud sootuks. Euroopas oli 2015. aasta andmetel jätkuvalt 5072 karusloomafarmi. Farmide arvu poolest on suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola, kus karusloomakasvatuse maht on võrreldes Eestiga mitukümmend kuni mitusada korda suurem.

Koda rõhutab pöördumises, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama riigi kehtestatud rangetele keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele.

„Euroopa Liidus on põllumajandusloomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad ning riigi ülesanne on nende nõuete täitmist kontrollida,“ ütles Sõrmus.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Jaak
7 aastat tagasi

Kersti Patiste tahaks tõesti näost näkku näha sellist udu,kes sellist juttu ajab. Keela kõik mis võimalik.Alga hiire püüdmisest lõksuga ja lõpeta kodus sea tapmisega. Söö muru!

juss
7 aastat tagasi

Ärge nüüd lolliks ka minge! Otsige omale korralik töökoht ja pole teil enam aega tühiste asjadega tegeleda! Ja nii ongi!

Kersti Patiste
7 aastat tagasi

kooskõlas KÕIKIDE LOOMADE HEAOLU NÕUTE täitmisega. See pole ju võimalik, sest nende juba olemasolevate nõuete täielik muutmine loomade heaolu tagamiseks ja nende rakendamine nõuab esiteks südametunnistust nõudmiste loojatelt ning väga suuri rahasid kõikide olemasolevate farmide täielikuks ümberehituseks. Tegelikult tähendaks see nendepraegu olemasolevate lammutamist.
Alustagem kõigepealt praegu kehtivate loomakasvatuse nõuete prügikasti viskamisega ja kasvatuste sulgemisega, et uued nõuded välja töötada. Kuna aga loomasõbralikku karusloomakasvatust ei ole võimlik viljeleda, siis ühinen siinkohal kõigi südametunnistust omavate inimestega ja toetan selliste jubedate loomapiinamise vabrikute keelustamist.

soh
7 aastat tagasi
Reply to  Kersti Patiste

Aga kanalad, sigalad, lehmalaudad? Keelustame need ka?

tohohh
7 aastat tagasi
Reply to  soh

Suht rumal võrdlus?

soh
7 aastat tagasi
Reply to  tohohh

Paraku mitte, sest ei ole ju teiste looma- ja linnufarmide asukate elutinigimused sugugi paremad karusloomadest.

tohohh
7 aastat tagasi
Reply to  soh

Ma ei tea, võibolla on sul õigus. Karusloomafarmi olen ainult telekast näinud ja oli masendav. Lehma- ja sealaudas minumeelest täitsa head tingimused, vähemalt niipalju kui ma neis käinud olen.