Eesti tublimad patareidekogujad. Foto Eti Lillemäe
Eesti ühe suurima keskkonnakampaania ”Küünlaümbriste jaht” ja ”Patareidejaht” käigus kogus kõige rohkem vanu patareisid Kõmsi lasteaed-algkooli tüdruk Kai Urb.
Kõmsi lasteaed-algkooli tüdruk Kai Urb oli Eesti kõige tublim üksikkoguja, kogudes 11 082 vana patareid. Kõmsi lasteaed-algkooli Roheliste rühm kogus kokku 12 272 kasuttaud patareid, olles sellega maakonnas esikohal.
Ligikaudu 15 500 Eesti last kogus nelja kuuga 1,1 miljonit kasutatud patareid ja üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise. Eesti üks suurim keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht” toimus tänavu neljandat aastat, “Patareijahti” peeti esimest korda.
Keskkonnakampaania korraldaja MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liikme Mari-Liis Kallismaa sõnul oli tänavune kampaania rekordiline, kuna kokkukogutud küünlaümbriste arv kasvas viiendiku võrra 4 743 999-ni. “Nelja aasta jooksul on “Küünlaümbriste jahil” osalenud üle 38 000 keskkonnateadliku noore inimese, kes on ringlusse suunanud ligikaudu 11 miljonit alumiiniumist küünlaümbrist,” lausus Kallismaa. ”Hinnanguliselt põletatakse Eestis 15 miljonit teeküünalt, seega tänavu koguti kokku üle 31% tühjadest küünlaümbristest.”
Läänemaa tublimad küünlaümbriste kogujad olid lasteaiarühmadest Taebla lasteaia rühm Õunake, mille lapsed kogusid 11 007 küünlaümbrist. Üksikkogujatest kogus kõige rohkem, 3369 küünlaümbrist, Meribel Tomikas.
1.-6. klasside arvestuses said maakondliku esikoha Haapsalu linna algkooli 3.a klassi lapsed, kes kogusid 15 203 küünlaümbrist. Üksikkogujatest oli esimene Mathias Möll 3040 küünlaümbrisega.
7.-12. Klasside arvestuses osales Läänemaalt ainult üks klass – Haapsalu põhikooli 8.a klass, kogudes 4413 küünlaümbrist. Üksikkogujatest kogus 1269 küünlaümbrist Liisi Suitsberg.
Keskkonnakampaania peatoetaja, Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu kinnitusel on “Küünlaümbriste jahi” eesmärgiks õpetada lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse olulisust. “Alumiiniumist küünlaümbrised ei lagune keskkonda sattudes kunagi, kuid neid saab materjalina uuesti kasutusse võtta,” rääkis Suits. “Tänavu andis oma panuse taaskasutusse ja Eesti looduse puhtamaks muutmisse rekordiliselt 15 483 last 424 koolist ja lasteaiast üle Eesti. Kõige rohkem oli osalejaid Tallinnast ja Harjumaalt, Tartumaalt ning Lääne-Virumaalt.”
