0

Aasta keeleteo tiitli pälvis „Eesti kohanimeraamat“

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Keeleteo rahvaauhind

Keelteo rahvahääletuse võitis Keiti Vilms Säutsupääsukese kalambuuridega. Foto Eesti haridus- ja teadusministeerium

Läinud aasta keeleteo konkursil võitis peaauhinna „Eesti kohanimeraamat“ ja rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

Aasta keeleteo auhinnale kandideeris ka Virtsu kool, mille õpetajad suutsid lõimida Moskvast tulnud 6. klassi poisi poole aastaga eesti kooli.

Peaauhinna otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel.

Peaauhinna pälvinud „Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed, raamatu lõpus on kaardilisa. Kohanimeraamat valminus Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ puhul toodi esile idee populariseerida eestikeelse nime kasutamist, tõsta esile huvitavaid nimeleide ning seada eeskujusid. Konkursi algatasid Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio „Keelesaate“ tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan.

Keeleteo rahvaauhinna rahvahääletusel anti kokku 6536 häält. Rahvaauhinna pälvis 864 häälega Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu.

Järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693 häälega, „Mulgi aabits“ 476 häälega, „Eesti kohanimeraamat“ 445 häälega ning Eesti Keele Instituudi keeleklipid 369 häälega.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ehk rohkem kui varem. Keeleteo auhind anti tänavu välja 11. korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.

Keeleteo konkurssi korraldavad haridus- ja teadusministeerium, Emakeele Selts ning Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Pärnumaal Vändra gümnaasiumis.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz