Ülle Madise. Foto: õiguskantsleri büroo
Riigikogu täiskogu hääletas neljapäeval õiguskantsleri ettepanekut seaduse muutmiseks seoses alkoholiaktsiisi ennaktempos tõusuga; riigikogu ettepanekut ei toetanud ja õiguskantsler pöördub teemaga riigikohtusse.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 34 ja vastu 49 rahvasaadikut. "Riigil pole üksnes õigus, vaid ka kohustus kaitsta rahvatervist. Alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, seetõttu on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine põhimõtteliselt vajalik ja õigustatud, seda ei tohi aga teha põhiseadust rikkudes," ütles õiguskantsler Ülle Madise neljapäeval riigkogu ees kõneledes.
"Kas aastate kaupa ette seaduses kirja pandud aktsiiside hüppeline ja ettevõtlusvabadust väga intensiivselt piirav tõstmine on põhiseaduspärane?" küsis Madise.
Kui vaadata riigikohtu argumente niinimetatud kaevandustasude kaasuses, siis tuleks tema sõnul vastata, et detsembri lõpus tehtud muudatused ei ole põhiseaduspärased. Riive intensiivsust rõhutab Madise sõnul ka see, et Eesti alkoholipoliitika alusdokument, 2014. aastal koostatud alkoholipoliitika roheline raamat soovitab järgmise nelja aasta jooksul aktsiise tõsta keskmiselt 5 protsenti aastas.
"See tähendab, et lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 88-protsendine tõus oli ettevõtjate jaoks täiesti ettenähtamatu," märkis Madise.
Madise sõnul on tema jaoks selle vaidluse põhituum ja lootus riigikohtu otsuse suhtes see, et öeldakse, kas tähtajaliselt antud lubadus Eesti õiguskorras loob ettevõtjale usalduse, et seda erakordsete asjaoludeta ei muudeta, või mitte. "Mina sooviksin, et peaks olema võimalus anda usaldatavaid tähtajalisi lubadusi – näiteks selleks, et meelitada Eestisse mingit liiki investeeringuid, arendada loodussäästlikku energeetikat või mõistlikku taristust –, kas või kuueks aastaks, ja tõesti nii, et seda lubadust ei muudeta," rääkis ta.
"Kui praegu jääb pinnale seisukoht, et ka tähtajalist lubadust võib tegelikult alati muuta, siis ma kardan, et see meede, mis riigikogu käes on olnud – ja mis on minu arvates tõhus –, kaotab oma väärtuse. Ma usun, et see ei ole soovitav, aga eks selle otsustab riigikohus," rääkis Madise.
Makse ei pea Madise sõnul kindlasti aastate kaupa ette sätestama. Kui keegi tahab teha prognoose ja neid Euroopa Liidule ette näidata, siis seda on võimalik teha riigi eelarvestrateegias. "Jah, võimalik on ka nii, et kirjutatakse aastateks näiteks aktsiisimäärad ette ja öeldakse sealsamas järel selgesti: ettevõtjad, ärge uskuge, see ei pruugi kehtima jääda. Ma arvan, et see on kehvem praktika."
Kui aga soovitakse näiteks alkoholiaktsiisi abil hoida alkoholi hinna ja sissetulekute tõusude vahel niisugust proportsiooni, et alkoholi ostmine ja tarbimine ei kasva, siis on selleks Madise hinnangul palju sobivam meede asjakohane koefitsient.
"See ei ole tähtajaline lubadus, seda saab alati muuta. Seega, mõistlikud alternatiivid tähtajalistele maksulubadustele on täiesti olemas," sõnas ta.
Teemaga riigikohtusse pöördumist nimetas Madise asjade normaalseks ja põhiseaduspäraseks käiguks. "Meil tuleb saavutada selgus ja soovitatavalt enne 1. juulit," sõnas ta.
