Valitsus lõpetas Saaremaa püsiühenduse ekspertkomisjoni töö

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Saaremaa sild. Joonis: Ramboll

saaremaa sild (ramboll) Sellisena nähakse tulevikusilda. Foto: ramboll.dk

Valitsus otsustas neljapäeval lõpetada Saaremaa silla rajamist analüüsiva asjatundjate komisjoni töö. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on varem öelnud, et komisjon võiks taas tegevust alustada paari aasta pärast, vahendas Saaremaa päevaleht Saarte Hääl.

Valitsus otsustas lõpetada asjatundjate komisjoni tegevuse, mille ülesandeks oli vabariigi valitsusele ettepanekute tegemine Saaremaa püsiühenduse – silla või tunneli – rajamisega seonduvate probleemide läbitöötamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.


Saaremaa sild

Saaremaa sild on Eestis pikka aega kavandatud sild üle Suure väina Muhu saare ja Mandri-Eesti ühendamiseks.

Esimesi plaane Suurde väina püsiühenduse rajamiseks tehti juba 19. sajandil, kuid kava peeti liiga kalliks. Valitsus algatas Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis. Sellest saati on silla ehitamiseks eri trassidel tehtud korduvalt plaane, kuid need on jäänud rahaliste, keskkonnakaitseliste jms takistuste taha. Tänini ei ole Saaremaa silla rajamiseks selget otsust.

Saaremaa püsiühendus puudub arengukavast "Eesti 2030+".

Silla poolt kõneleb eelkõige lootus Saaremaa paremale ühendusele mandriga, kuna praamiliiklus sõltub suuresti ilmast, seda häirivad tormid, järsud muutused veetasemes ning merejää. Talviti kasutatakse autoliikluseks Saaremaa ja mandri vahelist jääteed, ent see on võimalik üksnes pikaajalise pakase korral.

Samuti tuleks sild tõenäoliselt odavam kui tunnel: sillaehitus võiks maksta 340 miljonit eurot, tunnel sõltuvalt tehnoloogiast kuni 410 miljonit eurot. Püsiühenduse loomise ettevalmistustega 1997. aastast tegeleva maanteeameti teatel on geoloogilistele, keskkonna- ja majandusuuringutele kulutatud sellest saati aga enam kui 1,9 miljonit eurot.

Allikas: Vikipeedia

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
rk
7 aastat tagasi

veel seda, et võrreldes Rail Balticaga pole nagu küsimustki kumb oleks vajalikum. Värske uudis ütleb: vabariigi aastapäeva paiku käis saartel 25000 inimest (sellest mingi 80% Saaremaa) !

rk
7 aastat tagasi

340 miljonit pole üldse palju arvestades makstavaid dotatsioone praamidele. Võrdluseks Auvere renoveerimine maksis 600 milli.
Kas me tahame hästi toimivat turismisaart või mitte?