Virtsu kool kandideerib aasta keeleteo auhinnale

Virtsu õpetajad esitas keeleteo auhinnale direktor Stanislav Nemeržitski. Foto Arvo Tarmula

Virtsu kooli õpetajad suutsid lõimida Moskvast tulnud 6. klassi poisi poole aastaga eesti kooli ja kandideerivad selle teoga Eesti aasta keeleteo auhinnale.

Moskvast pärit perekond kolis Virtsusse elama 2016. aasta suvel. „Esimesel kohtumisel augustis oskas Kirill, tolleks ajaks Moskvas 5. klassi lõpetanud poiss, eesti keeles kolm sõna: tere, aitäh ja palun,” põhjendas Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski. „Nüüdseks on Kirill saamas täisväärtuslikuks koolipere liikmeks: tema eesti keelt kuuleme koridori peal aina rohkem, teised lapsed on õppinud aru saama, et mitme keele valdamine on ainult kasulik.”

„Ka meie oleme õpetajatena õppinud palju: eeskätt kannatust, aga ka paremat oma emakeele tundmist. Tänaseks on Kirill meie kooli esindava robootikavõistkonna oluline liige, kelle kiire taip, tehniline vaist ja nüüdseks ka võimalus oma ideid väljendada on meeskonnale igati väärtuslik lisand,” lisas direktor. # Nemeržitski tõstis lõimijatena esile Virtsu kooli õpetajad Tiina Markuse, Heli Allvee ja Heli Riive.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast emakeele seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra gümnaasiumis. Rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 8. märtsi keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/keeletegu2016.

Tänavused kandidaadid esitamise järjekorras

* „Eesti kohanimeraamat“

* Raamat „Eesti keele hääldus“

* Eesti Keele Instituudi keeleklipid

* Klassikaraadio saade „Folgialbum“

* Eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes meediakanalites (Twitter, Facebook); Säutsupääsukese kalambuurid

* Eesti muuseumihariduse sõnastiku „Sõnastaja“ koostamine

* Lõiminguprojektid multikultuursetele lastele eestikeelses klassis/koolis

* Elisa Raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt

* Inimõiguste maailmakonverents eesti keeles

* „Kihnu sõnaraamat“

* „Hiiu keele raamand“

* Konkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“

* „Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus: 17 aastat keelekümblust“

* Veebisõnastik „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“

* Mulgi aabits

* Est-Rus Space

* Abhaasia eestlastele eesti keele õpe

* Eesti viipekeelse lavastuse „Müür“ etendused

* Pimedate punktkirjas menüüd pubides Ristiisa, Big Ben ja Pahad Poisid

* Muukeelse lapse integreerimine eestikeelsesse õpi- ja elukeskkonda: Virtsu näide

* Keelekohvik telekanalis ETV+

* „Mänguline eesti keel“ õpilastele

* E-õpik „Praktiline eesti keel“ I ja II osa

* Keeletoimetaja kutsestandard

* Saatesari „Keelesaade“ Vikerraadios

* Raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed“

* Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine Eesti Raadios

* Haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta.