Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Marja Kallasmaale silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.
Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafi Marja Kallasmaa panus meie kohanimede uurimisse sai väärika krooni 2016. aastal ilmunud „Eesti kohanimeraamatuga“. Ehkki raamatul on tiitellehe andmete järgi 16 koostajat ja 2 toimetajat ning Marja Kallasmaa on justkui üks neist, on sisuliselt tegemist Marja Kallasmaa senise elutöö kokkuvõttega.
Minister Mailis Reps tänab ja tunnustab keeleauhinna laureaadi tiitli pälvinud Marja Kallasmaad tema elutöö eest. „Ta on pühendunud ja sihikindel teadlane, kes on rohkem kui nelikümmend aastat süvenenud Eesti kohanimedesse ning selle kaudu ka meie inimeste eneseksolemisse, kultuuri- ja ajalukku,“ ütles Reps.
Marja Kallasmaa teadlaseteed iseloomustab ühelt poolt tohutu empiirilise andmestiku haldamine ning teisalt suutlikkus neid andmeid teoreetiliselt analüüsida ja mõtestada. Juba enne suurt kohanimeraamatut ilmus temalt mitu onomastika-alast monograafiat: kõige esinduslikum neist kaheosaline „Saaremaa kohanimed“ (1996, 2000), sellele lisaks „Läänemurde loodus- ja viljelusnimed“ (2003) ning „Hiiumaa kohanimed“ (2010).
Teadlasetee algusaastatel oli Marja Kallasmaa üks „Väikese murdesõnastiku“ (I osa 1982, II osa 1989) koostajatest, millega kindlustas endale tugeva baasi murdetundmises.
Marja Kallasmaa on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel nimekonverentsidel, pikka aega oli ta rahvusvahelise onomastikakomitee liige. Praegu on Marja Kallasmaa kaasatud isikunimede uurimise projekti. # Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 32 000 eurot. F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind kapten Uno Laurile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
