Muuseumirotid. Foto Arp Karm
Eile eesti rahva muuseumis toimunud Eesti muuseumide aastaauhinna galal anti välja kümme auhinda ja üks eripreemia.
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev muuseuminõukogu tunnistas 2016. aasta parimaks püsinäituseks eesti rahva muuseumi „Uurali kaja“. Möödunud aasta parima näituse auhinna sai tervishoiumuuseumi ekspositsioon „Loomulik surm“.
Sel aastal laekus konkursile kokku 83 taotlust, millest konkursi hindamiskomisjoni otsusel pääsesid nominentide hulka 29 tööd. Nende hulgast valisid komisjonid omakorda välja kümme laureaati.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul, ilmestab tänane sündmus suurepäraselt muuseumitöö mitmekesisust. "Muuseumid käivad ajaga kaasas ja tänu sellele on neil Eesti ühiskonnas eriline roll meie eilse, tänase ja ka homse päeva mõtestajatena. See mõju on erakordselt suur, mida kinnitab üle kolme miljoni muuseumikülastuse aastas. Erilist heameelt teeb teadmine, et paljud muuseumid kuuluvad erakätesse ehk toimivad kodanikualgatusena, mis rikastab meie kultuurilugu,“ ütles Saar.
Muuseumide aastaauhindade 2016 laureaadid:
Parima püsinäituse tegi eesti rahva muuseum. Näitus „Uurali kaja“ tutvustab eestlaste keelesugulasi ja otsib seoseid nende rahvaste kultuuride ja mõtteilmade, keelte ja geenide vahel. Väljapaneku idee autor on Art Leete, juhtkuraator Svetlana Karm ning kuraatorid Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov ja Madis Arukask. Arhitektuurilise lahenduse tegi JANKEN Wisespace, disainis disainibüroo Velvet, multimeedia lahendused valmistasid Keijo Kraus, Pärtel Vurma, Reimo Unt, fotopanoraamid Peeter Laurits, helikujunduse Taavi Tulev, valgusjõe Marko Erlach ning produtsent oli Mart Lankots.
2016. aasta parima näituse tiitli sai tervishoiumuuseumi näitus „Loomulik surm“. Väljapanek räägib surmast ja sellega seotud teemadest. Võidutöö kuraator on Ülle Kask, kujundas Kristiina Kuus ja graafilise kujunduse tegi Britta Benno, meeskonda kuulusid ka Kärt Mikli ja Taavi Kuri.
Konserveerimistöö auhinna pälvis Karl-Erik Hiiemaa eesti rahva muuseum püsinäituse „Kohtumised“ vitriinide „Hõbeaare“ ning „Võim ja vallutus“ esemete konserveerimise ja kinnituslahenduste väljatöötamise eest.
2016. aasta parima koguhoidja tiitli sai Virge Lell Tartu ülikooli muuseumist. Avakogu „Kingitud hobuse suhu ei vaadata“ eest. – Parimaks muinsuskaitsjaks muuseumis tunnistati Maris Meus Tartu ülikooli muuseumist Tartu ülikooli kultuuriväärtusliku vara kaardistamise, muinsuskaitseregistrisse kuuluvate esemete nimekirja korrastamise, elektroonilise andmebaasi loomise ning kultuurivara haldamise- ja säilitamispõhimõtete väljatöötamise ning elluviimise eest.
Aasta muuseumihariduse edendajad on Annika Pindis, Arle Puusepp ja Mairo Rääsk Tartu ülikooli muuseumist 1.-3. klassi õpilastele suunatud Hullu Teadlase II teaduskonverentsi „Muld kui kuld“ korraldamise eest.
Parima teadustrükise 2016. aastal koostasid Garel Püüa, Tõnu Sepp ja Ragnar Nurk Saaremaa muuseumist. Autorid said auhinna trükise “Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses“ eest.
Parima teadusürituse korraldas kunstimuuseum, kus Hillka Hiiopi eestvedamisel viidi läbi projekt „Rode altar lähivaates“.
Aasta parima turundustöö tegi Tartu ülikooli muuseumi meeskond, koosseisus Kerttu Palginõmm, Mairo Rääsk, Jaanika Anderson, Janet Laidla, Karoliina Kalda, Urmet Paloveer, Terje Lõbu, Pilvi Käiro ja Marianne Sokk, kes viisid läbi projekti „Koostöö Tartu linnafestivalidega“.
Muuseumiarendaja 2016 auhinna pälvis Karel Zova Tallinna linnamuuseumist projektiga „Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil“.
EASi turismiarenduskeskuse eriauhind Kõige külastajasõbralikum muuseum 2016 läks seekord seto talumuuseumile.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on seto talumuuseum edukalt näidanud, kuidas keskustest kaugel mitte vaimselt ääremaastuda. „Muuseum tegutseb edukalt kogu piirkonna tutvustajana. Samuti kaasab ta oma tegevusse kohalikku kogukonda ja näitab külastajatele põneval moel, kuidas pärimus elab: pakub arhailist kööki, õpetab vanu oskusi ja korraldab UNESCO kultuurikavva kuuluvaid leelopäevi,“ selgitas Mutso.
Iga kategooria võitjale oli välja pandud kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mille eest võib laureaat osaleda kas „The Best in Heritage“ konverentsil Horvaatias Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil või õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse. Kõik võitjad saavad endale pisikesed Muuseumiroti kujud (skulptor Tiiu Kirsipuu looming). Rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale.
