Kolmapäeval toodi Samer Khtabi käeraudus kohtusse ja viidi sealt samamoodi ka vangimajja tagasi. Foto Arvo Tarmula
Seaduse kohaselt saab pagulaselt staatuse ära võtta juhul, kui inimene on süüdi mõistetud eriti raskes ehk esimese astme kuriteos või kui inimene on ohuks Eesti julgeolekule.
Siseministeeriumi pressiesindaja Karin Kase ütles BNS-ile, et kui Eestis pagulasstaatuse saanud inimene mõistetakse süüdi kuriteos, siis kannab pagulane oma karistuse, sealhulgas ka vanglakaristuse, samamoodi kui kõik teised Eesti elanikud.
Kase märkis, et kuriteos süüdimõistmine ei too automaatselt kaasa pagulasstaatuse tühistamist ning seaduse kohaselt võib inimeselt kaitse ära võrra vaid teatud juhtudel. "Riik võib inimesele antud rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse ära võtta juhul, kui selgub, et inimene on menetlejatele teadlikult esitanud enda kohta ebaõigeid andmeid, kui inimese suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos või kui ta osutub ohuks riigi julgeolekule. Samuti lõppeb kaitse siis, kui inimene enam kaitset ei vaja või soovib ise kodumaale tagasi pöörduda," sõnas Kase.
Esimese astme kuritegu on kuritegu, mille võimaliku karistuse ülempiir ületab viieaastase vangistuse.
Haapsalu kohtumajas kestab protsess 27-aastane pagulase Samer Khtabi üle, tegemist on esimese juhtumiga Eestis, kus süüdistatavaks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse saabunud inimene.
Khtab tülitses oma abikaasaga möödunud aasta 12. novembril, tüli põhjuseks oli meedia andmetel armukadedus. Tüli käigus teipis mees naise käed kinni ja tarvitas tema kallal vägivalda. Khtab ähvardas naise põlema panna, olles enne talle peale läigatanud süttivat vedelikku. Meedias levinud väide, et Khtab sidus naise radiaatori külge, ei vasta tõele. Naine teavitas juhtunust pere tugiisikut, kes kaasas politsei.
Khtabi süüdistatakse perevägivallas ja ähvardamises.
Eelmise aasta lõpul lepiti prokuröriga kokku tingimisi aasta ja kahe kuu pikkuses vanglakaristuses. Prokurör loobus aga süüdistuskokkuleppest ning seega läheb kriminaalasi edasi üldmenetluses. Khtab on endiselt vahi all.
Mida peab veel nn pagulane tegema?
Oma naise (laste ema) lubas tappa (põlema süüdata), samas korrusmajas tulekahju korraldada (naabrite elu ja tervise ohtu seada), vara, mille naabrid kannatlikult terve elu kogunud olid, hävitada.
see L….prokuratuur on korruptiivne asutus..
kõik otsused on juba varasemalt koos kaitsjatega kokku lepitud…
PALJU SEL AASTAL TULEB HAAPSALUSSE?
100?
Heil Hitler
Pagulane (päris pagulane, mitte lihtsalt migrant) saab pagulase staatuse konkreetsetel põhjustel – kardab kodumaal tagakiusamist, see kartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud ja seotud taotleja rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikusse rühmitusse kuulumise või tema poliitiliste veendumustega. On ka üks teine alamklass pagulasi — täiendava kaitse saaja. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei tegelikult ei kvalifitseeru isegi pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: *surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; *piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; *vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Nii, nüüd on… Loe rohkem »
See on tõesti huvitav, et seekordset artiklit saab kommenteerida. Mul on tegelikult tõeline mure – inimene, kellel on juba kord rahulolematus olukorras katus sõitnud, kordab seda või sarnast tegu raskuste kordumisel jälle. Praegu on nimi teada, linn väike ja võib öelda, et kui asjaosalisel närvid elusraskuste ilmnemisel jälle üle viskavad ja seekord kaasa karistamine õnnestub, siis see toob kaasa ka teistele samas majas elavatele inimestele ilmselt tõsised tagajärjed. Üldjuhul on tegemist korrusmajadega ja kannatajaid on peale karistatava pereliikme tunduvalt rohkem. Et uus olukord juhtuda võib, siis siin on tegelikult soodustavaid tegureid palju – keeleoskus(oskamatus), töö leidmine/mitteleidmine, kogu pere äramajandamine, kohanemine… Loe rohkem »
…..vabandust,kui on juba raske kuridegu toimunud(tapmised,vägistamised,pommid,autod)ennem kannatame,pingutame teeme tarka nägu,me ju eurooplased,kõik võrdsed…
Pagulasstaatuse võtame ära siis
Täiesti vale jutt, et nn pagulast karistatakse samamoodi nagu kohalikke. Kohalik eestlane oleks ammu reaalselt mitmeid aastaid saanud, kui oleks ähvardanud kellegi põlema panna ehk tapmisähvarduse eest.
Kui kohalik töötu mitut last kasvatav üksikema läheb sotstoetust küsima, siis saadetakse ta otsemaid prse.
Ärge uskuge neid pukis olevaid riigitegelasi. Mitte üks nende sõna pole sentigi väärt.
Nagu asekantsler suvel haapsalus käis ja lubas, et ühtegi pagulast siia enam ei tooda. Kuu aja pärast toodi ja sel aastal tuuakse veel vähemalt mitukümmend.
ähvardamine on halb. Sõnadega peab olema ettevaatlik ning neid tuleb osata kasutada. Noored ütlesid vanasti tavaliselt vihahoos, et pange ennast põlema ja keegi ei saanud kannatada ega karistada.
Mis ime et lubatakse kommenteerida!