Grippi haigestumine on tänavu nõudnud kolm inimelu

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Terviseameti kinnitusel on grippi haigestumine viimasel ajal kasvamas, kusjuures registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud. Elu on kaotanud kolm inimest, kirjutab BNS.

19.-25. detsembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal. Haigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas. 

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil. 

Tänavusele gripihooajale iseloomulikuks võib pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist. „Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,” ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. „Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem,” lisas Sadikova.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi. 

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli 57-aastane ja ülejäänud üle 65-aastased. Kõik kuulusid riskirühmadesse.  Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Praegu domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused. 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja seitsmel korral B-gripi juhuga.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks. 

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
oleks
7 aastat tagasi

hea teada kas gripivaktsiini on nüüd vabalt saada. Paar nädalat tagasi benu apteegis seda küll polnud

mida
7 aastat tagasi

nüüd selle teadmisega peale hakata, et 3 on surnud. Meil ju selline süsteem, et ravimine käib perearsti telefonitunni kaudu , haige kurdab ja arst püüab läbi nutitelefoni võimalikult nutika diagnoosi panna. Kes oskab võimalikult hästi oma olukorda kirjeldada ja kes sellega toime ei tule. Ravi on nagunii paratsetamoolipulbripakikesed ja nädalada asi kuhugi edasi lööb, kas bronhhi või põskoobastesse ja hullem kui kopsu,eks siis tuleb antibiootik. Normaalselt peaks arst ikka saama patsiendi kurku, lümfisõlmi ja kopsu-bronhhe kuulata , siis ravi määrata, et ennetada raskemat kulgu.