Uue vaimsuse keskkonnas esinev teaduslik sõnakasutus pärineb psühholoogiast, evolutsiooni- ja kvantteooriast laenatud ideedest, mida mänguliselt tõlgendades on vormunud uue vaimsuse nurgakivi ehk enesearengu müüt, kirjutab usuteadlane Lea Altnurme Müürilehes.
Uut vaimsus on keskkond, milles tegutsevad jooga, meditatsiooni, vabastava hingamise, reiki või mõne muu sarnase praktikaga tegelevad grupid. Korraldatakse laagreid, töötubasid, loenguid, seminare, kursusi, filmiõhtuid. Arvukalt on neid, kes praktiseerivad omaette kodus.
Uue vaimsuse baasideeks, mis eristab uut vaimsust esoteerikast, on vaimne eneseareng. Esoteerikale on omane pretensioon kõrgema õpetuse tiitlile, elitaarsusele.
Religioonile viitab uue vaimsuse puhul ka selles leiduv enesearengu müüt, elu mõtestav lugu. See müüt on kasvanud välja teaduslikust evolutsiooniteooriast, mis ei inspireerinud religioosseid otsijaid seni, kuni seda rikastati usuliste ideedega, nagu õpetused reinkarnatsioonist, hingest, mitmesugustest energiatest ja karmast.
Eestlased on märkimisväärselt religioosne rahvas vaatamata modernistlikule kollektiivsele enesekuvandile, mis vastupidist väidab.
misvärk, arusaamatu, paluks täpsemalt