Jaani 2 serveeris väikese ajaloolise üllatuse. Foto: Ülla Paras
Töömehed avastasid septembris Jaani 2 hoone ühe ruumi seinalt 19. sajandist pärinevad seinamaalingud.
Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse spetsialist Ülla Paras ütles, et seintele on maalitud paneelid. „Maalitud paneelid pärinevad ajast, mil apteeker Carl Leopold Bergfeldt majas ümberehitusi tegi. Kui hoonele ehitati teine korrus ning Bergfeldt limonaadi ja mullivee müügiga jõukamaks sai, võis ta luksuslikku maalingutega külalistuba endale lubada,” oletas Paras.
„Maalitud paneelidele enam õnneks uut krohvikihti peale ei tõmmatud, järgmised olid tapeedikihid. Seetõttu on maaling üsna suures ulatuses säilinud,” selgitas Paras.
Ruum, kus maalingud avastati, oli planeeritud kunstikooli galeriiks. „Kohe kui maalingud avastati, pandi ruumis ehitus seisma,” ütles Paras.
Maalingud on nüüd puhastatud ja pudenemise vältimiseks spetsiaalse vahendiga kaetud.
Parase sõnul taotleb linnavalitsus muinsuskaitseametilt maalingute restaureerimiseks ja konserveerimiseks 6000 eurot. Vastust on oodata veebruaris või märtsis.
Jaani tn 2 hoone ajaloo lühiülevaate on koostanud Ülla Paras
Kinnistu Jaani 2 hoonestati juba 13. sajandil. Ilmselt paiknes siin keskajal ja hiljemgi mitu väiksemat maja. Sellele viitavad Jaani 2 peahoone võlvlagedega ja omavahel käikudega ühendatud keldrid. 17. sajandist on valdused kuulunud või olnud pastorite ja apteekrite kasutada.
17. sajandi alguses kuulus kinnistu Hans von Husenile. Pärast mitut omanikevahetust sai kinnistu omanikuks pastor Selliusele, kes ehitas 17. sajandi lõpul krundile maja – pastoraadi. Pastoraadimaja ehitati ümber 1772 ja sellele viitab barokse ornamendiga raidtahvel, mille moto on, et elan maa peal ja armastan taevast (Ich lebe auf Erden und liebe den Himmel).
19. sajandi alguses omandas hoone krahv Jacob Pontus Stenbock. 1840 sai peamajast apteek, kus muuhulgas tegutses Carl Leopold Bergfeldt, kes villis siin 1875. aastast limonaadi ja mullivett, mida tehti mereveega segatud piimavadakust.
19. saj II poolel tehti hooneil ümberehitusi, sh ehitati peahoonele teine korrus, kuhu asutati 1880 hoiukassa.
1893 ostis kinnistu ja naaberkinnistu Georg Christian Nörman, kes hakkas Eau de Vosy nime all turustama Voosi kurgust võetud gaseeritud vett. Apteek tegutses edasi peahoones, idapoolses hoovihoones asus limonaadi- ja mineraalveetööstus.
1923. aastal oli Jaani 2 kinnistu suurus 442 ruutsülda, sellest ehituse all 185 rs, hoovi all 77 rs ja puuviljaaia all 180 rs. Kahekorruselise plekk-katusega elumaja (puust ja kivist) pikkus oli 91 jalga, laius 49 jalga, kõrgus 35 jalga. Kahekorruselise puukatusega (sindel) suvemaja pikkus oli 52, laius 35 ja kõrgus 21 jalga. Kivist ühekorruselise mineraalveetehase hoone pikkus oli 35, laius 21 ja kõrgus 14 jalga. Elumaja väärtuseks oli 1930. aastal hinnatud 9000 krooni, suvemajal 800 ja mineraalveetehasel 800 krooni.