M.K.Reis-X buss. Foto: turismiweb
Lääne Elule kirjutas pahane bussireisija Ilona, kelle arvates teenindab Haapsalu-Pärnu bussiliini liialt väike buss, lisaks puuduvad bussil ka reisijate turvavööd.
„Kas tõesti on nii raske lasta Pärnu-Haapsalu liinile sõitma suurem buss, kuhu inimesed mahuksid peale ja millega oleks turvaline sõita ka?“ uuris Lääne Elult bussireisija Ilona. „Praegune bussiliiklus sellel liinil, võib öelda, et on olematu.“
Pahasele reisijale ei meeldi see, et buss sõidab Haapsalust Pärnusse kaks ja pool tundi ning ainuke turvavöö bussis on bussijuhil. „Võib-olla see sõidukestus ei olegi nii suur probleem, kuid selle kahe ja poole tunni jooksul võib juhtuda igasugu asju, eriti talvisel ajal, kui teeolud on valvad, tulemused võivad olla väga kurvastavad,“ selgitas Ilona. „Igal reedel väljub Pärnu bussijaamast buss, mis on täiesti täis ning, kui tahad koju saada, siis tuleb bussis seista ja kaks ja pool tundi seista ei ole väga mugav ja turvaline.“
Lääne maavalitsuse ühistranspordi vaneminspektor Külliki Kübar teatas Ilonale vastuseks, et bussifirma M.K.Reis-X OÜ paneb Haapsalu–Pärnu bussiliinil nr 321 reedeti sõitma senisest suurema bussi.
Lääne maavalitsuse ja M.K.Reis-X OÜ vaheline leping Lääne maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks sõlmiti 2010. aastal ja kehtib kuni 2017. aasta lõpuni
„Reisijate ootused turvavööde olemasolu kohta bussides on päevakorda tõusnud viimastel aastatel, mida me 2010. aastal lepingut sõlmides ette näha ei osanud,“ tõdes Kübar. „Seetõttu ei ole vastavat tingimust lepingus kirjas ja meil puudub täna võimalus bussifirmalt nõuda, et nad ostaksid liini teenindamiseks uue bussi, milles on turvavööd. Samuti ei tule sellist kohustust seadusest.“
Külliki Kübara sõnul hakkab alates 1. jaanuarist 2018 Lääne maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks kehtima uus leping, kus on sees mitmed ühistranspordi kvaliteeti tõstvad nõuded, sh nõue turvavööde olemasolu kohta maakonna- ja kaugliine teenindavates bussides.
enne euroteeremonti Uuemõisas sai viibatud ja Ääsmäele (Haruteele), ja sealt viipega Pärnu. Muide TLn.-Prn buss sõidab ka kiirem kui Tln-Hps lühemat distantse. Muidu tuleb kaasata reisiplaanidesse mingi “logistika`ga” tegelev persoon. Ja kes veel ei teadnud siis wiki:Logistika mõiste juured ulatuvad kaugesse minevikku ning see on tekitanud vaidlusi sõna päritolu üle. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika aga toodete jaotust.
Täiesti arusaamatu, miks ei ole Haapsalul ja Pärnul läbi Lihula normaalset otseühendust. See 2,5 tundi Tunne oma kodumaad on täielik naljanumber ja teenindab ju Raplamaa külainimesi. Jumal tänatud, et Haapsalust ikka veel ilma läbi Tallinna sõitmata Tartusse saab. Ja siis jahutakse aastaid mingist raudteest Riisiperre. Huumor kuubis.
Nõus sinuga – korra tuli kasutada seda liini – pärnust oli buss täis , aha haapsallu jõudis vaid 4 inimest pärnust – tee peal neid läks sisse ja välja . Hubvitav et kunagi oli ka reedeti ja pühapäeviti ju otseliin ka mis läks rohukülani ( sai isegi hiiumaal käidud selle bussiga ) – nüüd seda ei leidnud
Saladuskatte all võin öelda et veel hullemaks läheb elame näeme!
Vaatasin tpileti lehelt… Haapsalul on teiste naabermaakondade keskustega ikka uskumatult halvad ühendused. Pärnusse 1 buss päevas, Raplasse 1 buss päevas.
Selge see, et plönnidega ei saa inimesi vedada. Turvavöö… vahel ka tapab. Oleneb situatsoioonist.