Markku Lehtonen. Foto: Arvo Tarmula
Juba paarkümmend aastat Haapsalus elanud Markku Lehtonen heiskas hommikul Soome lipu. Täna on ikkagi Soome Vabariigi 99. sünnipäev.
„Õhtul vaatan Soome TVst „pingviinide paraadi“ (teleülekannet presidendi vastuvõtust),“ ütles Lehtonen. Hommikul kohtus Männikul kämpingut pidav Lehtonen Haapsallu elama asunud Jaakkoga. „Temal on rohkem võimalusi, saab telekast YLE Teemat vaadata, ning tema on praegu teleri ees „Tundmatut sõdurit“ vaatamas,“ nentis Lehtonen.
Homme õhtul on aastapäeva vastuvõtt Tallinnas Soome saatkonnas. Sellest võtab ka Lehtonen osa.
Markku Lehtonen on Haapsalus elanud 20 aastat. Esimesed 16 aastat käis ta siit Soomes tööl, kuid praegu tegutseb ainult siin. „Männikul peame kämpinguid,“ rääkis Lehtonen ja lisas, et oma Soome elamise on ta juba ammu maha müünud.
Haapsalus tegutseb ka Soome selts. Lehtoneni sõnul on seltsil 175 liiget. „Liikmeid on palju, sest paljudel soomlastel on siin korter. Haapsalus käivad nad kord kuus või harvemgi,“ selgitas Lehtonen.
Kuigi paljud seltsi liikmed on enamuse ajast Soomes, tegutseb selts Lehtoneni sõnul siiski edukalt. „Me saame umbes kümme korda aastas kokku, toimuvad ametlikud MTÜ koosolekud,“ kirjeldas Lehtonen. „Korraldame ka ühiseid reise. Kõige hullemad käisid isegi Ungaris bussiga,“ naeris Lehtonen. Selts on käinud ka Lätis, Leedus, Poolas, mitu korda ka Venemaal.
Soome selts asutati aastal 2002. „Esimestel aastatel oli meil ühine iseseisvuspäeva pidu, hiljem oleme aastapäeva tähisatnud pikkujoulul,“ meenutas Lehtonen.
Tänavu peeti pikkujoulu sel laupäeval. Haapsalu kultuurikeskusesse oli poolsada inimest kokku tulnud. „See on traditsiooniks kujunenud,“ nentis Lehtonen.
Teiseks traditsiooniks on seltsil mailõuna – vappulounas.
„Meil on siin väike ingerisoomlaste selts, Ilma Tervonen on selle väga tubli juht,“ ütles Lehtonen. „Tema käib meile peale, et järgmisel aastal, kui on riigi sajas sünnipäev, oleks suur pidu.“
Sajanda sünnipäeva junalateenistus on piiskop Salumäega tuleva aasta 1. detsembriks juba kokku lepitud. 2. detsembril on aastapäevaseminar. „Mõte on, et see toimuks eesti keeles, et siinsad inimesed ka sellest keeleprobleemideta osa saaks,“ ütles Markku Lehtonen.
„Tundmatu sõdur“
- „Tundmatu sõdur“ („Tuntematon sotilas“) on 1954. aastal ilmunud Väinö Linna sõjaromaan, milles kirjeldatakse kuulipildujakompanii tegustemist Jätkusõjas (Jätkusõda (Jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks).
- „Tundmatu sõdur“ on üks kõigi aegade tuntumaid soomekeelseld romaane. Seda on tõlgitud 23 keelde.
- Romaani põhjal on vändatud kaks filmi, kolmas peaks valmima Soome sajandaks sünnipäevaks. Edvin Laine film valmis aastal 1955 ja Rauni Mollbergi oma aastal 1985. Praegu töötab Aku Louhimies uue filmi kallal, mis esilinastub 27. oktoobril 2017.
- Teatris on „Tundmatu sõdur“ laval olnud korduvalt.
- Soome Rahvusooperis lavastas Edvin Laine 1967. aastal Tauno Pylkkäse oopeti „Tundmatu sõdur“. Hiljem on seda esitatud vabaõhulavastusena Imatral 1998. aastal. Lauri Maijala tõi ooperi lavale ka 2014. aastal Oulus.
Kuskile Soome lääne-randa vm. tuleks rajada mälestusmärk suure hulga sõjalaste mälestuseks,kes saadeti Rootsi,kui abivajajad , kuid pidid enamasti kõik kasuperedes vägivalda taluma.