Juhtkiri: suletud merevärav

Üle kümne aasta on Haapsalu Krimmi poolsaar seisnud varemeis, olles tormituulte, vandaalide ja tänavakunstnike lükata-tõugata. Tänavu suvel läks Haapsalu linnavalitsusel kops üle maksa ning poolsaare omanikule Kroonikeskus OÜle tehti ettekirjutus ohtlike hoonete lammutamiseks ja territooriumi sulgemiseks.

Detsembri alguses pani poolsaare omanik ekskavaatori tööle ja vedas Uus-Sadama tänava otsa metallist aia. Haapsalu linnapea Urmas Sukles rõõmustas, sest lõpuks ometi on asjad liikuma hakanud. Sukles on kaua aega poolsaare omanikega nende tegevusetuse tõttu vägikaigast vedanud. Kümne aasta tagune plaan ehitada sinna seitsme korrusega korterelamud laideti toona maha.

Vaevalt oskas keegi siis ennustada, et üks omapäraseima kujuga ja kinnisvaraarendajaile soodsa asukohaga maatükk jääb ligi kümneks aastaks tühjalt seisma. Ometi läks nii. Oma osa mängis selles kindlasti ka kogu maailma raputanud majanduskriis.

Linnapea jonn Krimmi poolsaare arendamise suhtes on õigustatud. See piirkond näeb välja kole ja mahajäetud, pole vahet, mis nurgast vaadata.

Nüüd, mil linnavalitsuse surve hakkas vilja kandma ja ohtlikud hooned lammutatakse, oleks linnavalitsusel paras aeg omanikku edasi survestada. Krimmi holmile tuleks ehitada kallasrada, mis oleks kõigile külastajaile avatud. Kallasraja kasutamise võimalikkust avalikult kasutatava veekogu ääres nõuab ka keskkonnaseadus. Ülejäänud poolsaar võiks kasutust leida linnarahva puhkekohana.

Küsimus on  selles, miks ei ole Krimmi holmil suuremat majandustegevust, erinevalt üle Suure viigi paiknevast Bürgermeistri holmist, kus tegutseb reas kolm jahisadamat. Ka Krimmi holmil on sadamakai, kuid seni on seda kasutanud vaid noorukid hulljulgeteks vettehüpeteks. Haapsalu merevärav on praegu tabalukuga suletud.