Pühade eel tasub tähelepanu pöörata nutiturvalisusele

Kuna lähenevate jõulude ning aastavahetuse eel kasvab nii veebipoodidest kauba soetamine kui ka erinevate pühadepakkumiste levitamine erinevates kanalites (e-post, sotsmeedia, SMS), on paras aeg meelde tuletada, kuidas oma nutiseadmeid turvaliselt kasutada.

Tänaseks on enamikes Eesti peredes kasutusel vähemalt üks nutiseade, paljudel juhtudel on nende seadmete hulk aga suurem. Kuigi nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine on paljude jaoks iseenesest mõistetav, kerkib ikka ja jälle üles küsimus: kui turvaliselt me neid seadmeid igapäevaselt kasutame?

Paraku näitavad erinevad uuringud, et nutiturvalisusele inimesed suuremat tähelepanu ei pööra. Miks? Turvaline käitumine nutimaailmas saab alguse inimese enda tegevustest ja valikutest ning nutiturvalisus polegi tegelikult midagi muud kui inimeste teadlikkus ja käitumismallid. Nutiseadme või muuta kui tahes targaks ja turvaliseks, kuid selle nõrgimaks lüliks oli, on ja jääb ikka kasutaja.

Probleem on globaalne

Nutiturvalisus on oluline teema kogu maailmas, kuna viimastel aastatel on just nutiseamete vastu suunatud küberkuriteod näidanud hüppelist kasvu. Põhjus on lihtne – tavakasutajad ja eriti noored ei pööra teemale suuremat tähelepanu. Näiteks avastati hiljuti, et üks Androidile mõeldud rakendus Pokemon Go Guide on pahavara äpp. Maailmas on seda alla laetud enam kui 500 000 korral, mis on muutnud suure hulga nutiseadmeid sisuliselt Trooja hobusteks, mida saavad kurikaelad suvalisel ajahetkel üle võtta ja oma huvides kasutada.

Nokia nutiturvalisuse  raporti kohaselt üritati pahalaste poolt 2016. aasta esimeses pooles maailmas nakatada koguni 74% Androidi nutiseadmetest. Kui paljudel juhtudel see õnnestus, pole teada, kuid raporti hinnangul on maailmas nakatunud keskmiselt üks nutiseade 120st. Selle kohaselt võib Eestis igapäevaselt kasutuses olevast ligi miljonist nutiseadmest olla erineva pahavaraga nakatunud ca 8000 seadet. Seega võib nakatunud seadmega ringi käia Paide linna jagu inimesi.

Vajalik on hoiakute muutus

TNS Emori 2014. aasta uuringust selgus, et kuigi teoreetilised teadmised nutiseadmega ümberkäimise osas on 15-aastaste ja vanemate kasutajate hulgas heal tasemel, siis praktikasse need teadmised sageli ei jõua. Ligi 45% nutiseadmete kasutajatest ei pea erinevaid toiminguid oma seadme kaitsmiseks oluliseks. Mõneti see arusaadav – nutiturvalisusega seotud reaalseid halbu kogemusi on isiklikul tasandil veel vähestel ja seeläbi tundub oht kauge, tulevikuline ja abstraktne.

Viis kuldreeglit

Mida aga kõigepealt teha, et enda ja lähedaste poolt kasutatavate nutiseadmete turvalisust tõsta? Alustamiseks sobib vaadata, kas nutiturvalisuse viis kuldreeglit on nutiseadmetes täidetud. Need reeglid on:

1. Kasutan oma nutitelefonil ja tahvelarvutil ekraanilukku. Nutiseadme kasutamiseks on vajalik parool, muster või õige sõrmejälg.


2. Mõtlen enne kui ligipääsuinfot või paroole jagan. Arvestan, et nutiseadmele ligipääsu andmine tähendab ühtlasi ligipääsu minu e-postile, sotsiaalmeediakontodele ja isiklikele sõnumitele.


3. Paigaldan rakendused ametlikust poest. Rakenduse paigaldan alati Google Play poest, App Store’ist või Windows Store’ist ning veendun, et tegemist on äpiga, mida otsisin ja soovin paigaldada.


4. Uuendan nutiseadme tarkvara. Kui nutiseade pakub mulle tarkvarauuendust, paigaldan selle esimesel võimalusel.


5. Kasutan sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks Mobiil-ID võimalusi. Mobiil-ID on mugav, töökindel ja turvaline isikutuvastusvõimalus.

Ülaltoodud reeglid võivad tunduda tõesti väga lihtsad, kuid kahjuks ligi pooled Eesti elanikud neid jätkuvalt ei järgi. Kui me tõesti hoolime enda ja oma lähedaste turvalisusest, siis peame üle vaatama oma senised tavad ja käitumise nutimaailmas. Soovituslik on nende lihtsate asjadega alustada kohe. Hiljem tagajärgedega tegelemine on kordades keerulisem, kuna kaduma läinud netiidentiteet või lekkinud privaatsed andmed on kulu  – ajakulu, närvikulu ning rahaline kulu.

Telia Eesti turvaintsidentide valdkonna juht Aare Kirna lisas täiendavalt, et tähelepanu peaks pöördama ka paroolide ja salasõnade kasutamisele. Nimelt kasutatakse päris tihti erinevate kontode juures sama kasutajanime ja salasõna.

„Näiteks registreerutakse mõnes äpis või teenuses oma @hot.ee meiliaadressiga ning kui küsitakse salasõna, siis kirjutatakse paroolilahtrisse ka oma @hot.ee konto parool. Kui nüüd teenusesse sisse murtakse ja paroolid varastatakse – või kui teenus oligi paroolide kogumiseks üles pandud – murtakse hiljem sisse nii kasutaja hot.ee kui ka tema teistele kontodele.“

Samuti paneb Kirna nutiseadmete kasutajatele südamele, et äppide paigaldamisel kontrollitaks alati üle, mis õigusi äpp küsib. „Kui näiteks taskulambi äpp tahab saada ligipääsu su kontaktandmetele ja muule telefoniteabele ning õigust sõnumeid saata, tuleks valida pigem mõni muu äpp.“