Kiire interneti põhivõrk saab varsti valmis, kuid seni on selgusetu, kuidas nn viimane miil, ühendused elamuteni, rajatakse. Foto: Urmas Lauri
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis valitsusele tutvumiseks kiire internetiühenduse ehk nn. viimase miili rajamise analüüsi ja ettepanekud. Analüüs sisaldab nii tehnilisi ja rahalisi võimalusi kui ka ettepanekuid õigusruumi parandamiseks. Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015-2019 näeb ette interneti kättesaadavuse parandamist eeskätt väiksema elanike arvuga maapiirkondades.
“Analüüs tegi ettepanekud kiire interneti viimase miili rajamiseks. Valguskaabli koju toomisele on soodsamad alternatiivid mobiilne internet ja raadiolink. Viimased kaks lahendust on ka tulevikku vaatavalt perspektiivikamad ning pakuvad kasutajale suuremat mugavust,” sõnas Kristen Michal. “Juhtmega valguskaabli koju toomine on mobiilsetest võimalustest ka kulukam, makstes 360-410 miljonit eurot – võrdlusena, sellise summa eest saaks Tallinn-Tartu maantee lõpuni neljarajaliseks ehitada. Kui aga kasutada erinevate võimaluste kombineeritud lähenemist, on ühendusi võimalik oluliselt soodsamalt rajada,” lisas minister.
Internetiteenuse pakkumiseks igas tarbimiskohas ehk igas majapidamises on vajalik ühenduse olemasolu, kas siis valgus- või vaskkaabli, mobiiltehnoloogia või raadiolingivõrgu näol. Maapiirkondades, kus asustustihedus väiksem ning interneti lõpptarbijaid vähem, on majanduslikult otstarbekam pakkuda mobiilsel tehnoloogial põhinevat kiiret internetti. Hinnanguliselt kuluks kõikidele maamajade piirkondadele (kokku ca 80 000 majapidamist) valguskaabli-põhiste juurdepääsuvõrkude rajamiseks suurusjärgus 360 kuni 410 miljonit eurot. Kui aga kombineerida lahendusi, nii optilist kui ka vaskkaablit ja erinevaid mobiilseid ühendusi, võiks ühenduste loomine riigile maksta hinnanguliselt 200-220 miljonit eurot, ehk pea poole vähem.
Nii Euroopa Liidu kui Eesti enda seadusandluses on mitmeid sätteid, mille muutmisel oleks sidevõrkude (ja ka teiste tehnovõrkude) rajamine soodsam ja kiirem. Näiteks on Riigikogus juba muutmisel ehitusseadustik, mille tulemusena saaks internetikaabli paigaldada paralleelselt elektriliinidega samadele postidele või muule olemasolevale taristule. See aitaks ühenduste loomise kulusid märgatavalt kokku hoida. Sama aitaks teha riigilõivude ja notaritasude alandamine või olemasoleva füüsilise taristu ühine kasutamine ja taristu koos ehitamine, mille seadusemuudatused on samuti Riigikogus töös. Lisaks on olemas näiteks Euroopa Liidu rahadele põhinev Leader meede, mille vahendid sobiksid ka viimase miili ühenduse rajamise toetamiseks.