Presidendi valimine valimiskogus tänavu ebaõnnestus. Foto: Urmas Lauri
Viidates vastuolule põhiseadusega ei toetanud Riigikogu põhiseaduskomisjon seaduseelnõu, mille kohaselt Vabariigi Presidendi valimistel valimiskogus ei arvestataks enam valijate arvu kindlaks tegemisel rikutud või märgistamata hääletussedeleid.
„Kuna viimastel presidendivalimistel ei õnnestunud valimiskogus presidenti ära valida, siis soov muuta protseduuri valimiskogus rangemaks, on mõistetav,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Kuid pakutud lahendus ei ole kooskõlas põhiseadusega.“
Laanet selgitas, et vastavalt põhiseadusele valitakse president hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega ning idee arvata rikutud ja märgistamata sedelid osavõtnud hääletajate hulgast välja, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Tema sõnul on oluline ka põhimõte, et presidendi valimised on vabad ehk valimistel osalejad on oma valikutes vabad.
Komisjoni esimees märkis, et presidendivalimiste võimalikuks muutmiseks on kokku kutsustud töörühm.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE) näeb ette presidendi valimise muutmist valimiskogus. Eelnõu kohaselt ei võetaks valimiskogus presidendi valimiseks toimuval hääletusel enam valijate arvu kindlaks tegemisel arvesse rikutud või märgistamata hääletamissedelid.
Kehtiva seaduse kohaselt saab president valimiskogus valituks, kui tema poolt hääletab üle poole valijatest ning valijate arvu kindlaks tegemisel arvestatakse kõiki valimiskasti lastud hääletussedeleid.
„See tähendab, et üsna väike arv valijamehi saab sedelit rikkudes või tühjaks jättes presidendi valimised valimiskogu teises voorus läbi kukutada. Seda ei saa pidada põhiseaduse looja tahteavalduseks,“ seisab eelnõu seletuskirjas. „Käesolev eelnõu tagab, et valimiskokku viidud Vabariigi Presidendi valimised lõpeksid kindlasti presidendi ära valimisega. Praegu ei ole see tagatud.“
Eelnõu tuleb esimesele lugemisele 22. novembri Riigikogu istungil koos põhiseaduskomisjoni ettepanekuga eelnõu tagasi lükata. Ettepanekut toetas kuus ja vastu oli üks komisjoni liige, kolm liiget jäid erapooletuks.
Mis rahvahääletusele andmist segab?
See on küll hämmastav, et Kalle Laanet tunneb põhiseadust ja selle loojate tahet põhiseaduse “isast” Jüri Adamsist paremini…
Eks selle teemaga ole seotud ka Kalle Laaneti kirjutis “Tants aurukatla ümber” Saarte Hääles, kus ta väidab, et presidendivalimiste protseduuri muutmiseks tuleb muuta põhiseadust. Kommentaariumise läks veidike vaidluseks autori ja minu vahel ning minu viimane seisukoht oli:
Kirjutas Volli͈
5. oktoober 2016. a. 17:36
Põhiseaduses EI OLE kirjas, et kui valimiskogu ei suuda ühe päevaga Vabariigi Presidenti valida, siis läheb pall jälle Riigikogu kätte. See asi ON KIRJAS Vabariigi Presidendi valimise seaduses. Põhiseaduses kajastatud Vabariigi Presidendi valimise mõte ongi selles, et kui Riigikogu ei saa Vabariigi Presidendi valimisega hakkam, siis kutsutakse “rahvas” appi valimiskogu näol. Vabariigi Presidendi valimise seadus läheb aga vastuollu Põhiseaduse kõige põhilisema mõttega — § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Vabariigi Presidendi valimise seadus ütleb sisuliselt, et Vabariigi Presidendi valimise puhul on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja ainult ühel päeval. Kui Riigikogu ei saa oma voorudega Vabariigi Presidenti valitud, siis valitakse president rahvalt “lisamandaati” saades valimiskogus täpselt nii nagu Põhiseaduse § 79 lõiked neli, viis ja kuus seda asja kirjeldavad ja ongi asi lahendatud. Põhiseadust pole vaja torkida, piisab Vabariigi Presidendi valimise seaduse kooskõlla viimisest Põhiseadusega. Tervist sulle!