Kalju Aigro (vasakul) ja Vello Kuhi osalesid nii üksik- kui paarismängus. Foto: erakogu
Selle aasta Rotary klubide maailmameistrivõistlused tennises, 12th ITFR World Championship, toimusid Bulgaarias Albenas.
Kalju Aigro ja Vello Kuhi osalesid nii üksik- kui paarismängus. Vello Kuhi vanuseklass 55+ oli kõige osavõturohkem. 32 mängijaga tabelis tuli turniiri võitmiseks alistada viis vastast. Esimeses ringis tuli võit lihtsamalt, rumeenlane Stef Cheordge alistus 0:6 1:6. Teises ringis oli mäng rumeenlase Adrian Molnariga esimeses setis tasavägine, teises setis vastane väsis, tulemus 6:4 6:1. Veerandfinaalis tuli alistada kaasmaalane, Viljandi rotariaan Märt Hindrikus, kes näitas samuti turniiril head mängu. Kuna ka Kuhi mäng turniiri jooksul paranes, oli 6:0 6:0 tõsiasi. Poolfinaal Imre Szabo vastu oli algusest lõpuni tasavägine kus vastasel oli kasutada esimeses setis ka settpall. Lõpuks tuli võit 7:6(5) 6:1. Finaalis tuli vastu eelmise MM turniiri võitja Antun Peteric Horvaatiast. Mäng oli alguses mõlemapoolsete võimalustega kuid vastase mängustiil sobis Kuhile rohkem ja MM tiitel tuli tulemusega 6:3 6:1.
Kalju Aigro mäng vanuseklassis 65+ paranes ka päev päevalt, võidud tulid rumeenlase Zeno Hedesani, bulgaarlase Stanio Georgievi ja ameeriklase Eugene McNease üle suhteliselt kindlalt. Finaalis oli aga jälle vastaseks turniiri mitmekordne võitja, itaallane Andrea Gentili, keda Kaljul veel võita ei ole õnnestunud. Nii ka seekord, Gentili võidunumbrid 6:3 6:3. Ehk järgmine kord.
Paarismängus oli reisiväsimus veel kontides kui põhitabelis tuli alla vanduda turniiri hilisematele võitjatele Cheorche Ignat/Cheorche Stefile 2:6 2:6. Hiljem enam ei vääratatud ja lohutusturniiri võit Nasko Nachev/Grigor Mihovi üle tulipeale tasavägist mängu 6:4 6:4. Kokkuvõttes hoidsime ühe meistritiitli, ühe finaalikoha ja ühe lohutusturniiri võiduga Haapsalu lippu kõrgel.
Albena on üks Bulgaaria ilusamaid kuurorte 30 km kaugusel Varna linnast, kus 6 km rannajoonele Musta mere kaldal on pikitud 43 hotelli 15 000 voodikohaga. Esimesed hotellid rajati juba 1974. aastal. Viimane, kaasaegne viietärni hotell Flamingo, kuhu ka enamus turniirist osavõtjaid oli majutatud, valmis 2009. aastal.
Kohalikega vesteldes selgus, et püsielanikke Albenas ei ole, kõik töötajad ja teenindajad käivad tööle lähipiirkonnast ja kuurort suleb uksed igal aastal oktoobris, et uuesti järgmise aasta aprillis ellu ärgata. Et ka Bulgaarias on kapitalismi ilminguid, tõestab kasvõi see tõsiasi, et kogu see kuurort koos hotellide ja kõigi äridega kuulub kitsale, kolmest inimesest koosnevale seltskonnale. Enne turniiri algust peatusime ka Albenast mitte kaugel asuvas Nessebaris, mis kindlasti ei jää alla Prantsusmaa või teiste Vahemere maade kuurortitele. Või kui, siis ainult hinnataseme poolest, sest hinnad on Bulgaarias ka Eestiga võrreldes väga mõistlikud. Aeg oleks aga nagu seisma jäänud sisemaal ja suuremates linnades, mis näevad oma sotsialistlike ehitistega välja nagu meie Jõhvi või Kohtla-Järve 25 aastat tagasi.
Albena võttis meid vastu päikesepaiste ja korraliku tennisekeskusega, kus kuuel hea kvaliteediga savi-liiva väljakul turniir läbi viidi. Kokku osales ITFR maailmameistrivõistlustel ligi 100 mängijat 10 riigist. Esindatudolid USA, Paraguai, Bulgaaria , Rumeenia, Ungari, Itaalia, Türgi, Horvaatia, Inglismaa ja Eesti. Meie delegatsioon oli seekord 21 liikmeline, kellest mängijaid 14, umbes sama palju oli mängijaid vastu panna veel korraldajatel ja naaberriigil Rumeenial.
