Pasknäär. Foto: Tarvo Valker
Puises oli teisipäeval erakordne pasknääride ränne 18 000 isendiga. Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on see on see suurim päevasumma, mis Eestis või kogu Euroopas nähtud on.
„Ükski video ega foto kahjuks ei kirjelda, kuivõrd võimas see reaalselt on. Aasta linnuelamus nr 1 ilma mingi kahtluseta,“ nentis ornitoloog Tarvo Valker.
Valker teadis rääkida, et linnud, keda teisipäeval Puises jälgiti, tulid Venemaalt. „Ega pasknäärid kaugele ei rända, jäävad Kesk-Euroopasse, jõuavad välja Leedu-Poolani, mitte kaugemale,“ ütles Valker.
Ornitoloogi sõnul oli tegemist pasknääride hulgurände või invasiooniga.
„Selliseid rändeid ei tule ette igal aastal,“ selgitas Valker. Pasknäärid on osarändurid, see tähendab, et teistesse piirkondadesse paremaid toidualasid otsima lendab vaid osa populatsioonist.
Sügisesel ajal söövad pasknäärid valdavalt tammetõrusid. „Kui lendavaid linde vaadelda, siis on näha, et paljudel neist on tammetõru nokas,“ ütles Valker ja lisas, et pasknäär suudab seitse-kaheksa tõru kaasa võtta. „Üks noka vahel, ülejäänuid hoiab kurgus,“ kirjeldas Valker.
Arvukas invasioon kestab ornitoloogi sõnul paar päeva, kuid keskmiselt arvukamalt kohtab pasknääre veel pikka aega. „Meile talveks jäävate pasknääride arv on tänavu ilmselt tavapärasest suurem,“ lausus Valker.
Lindude invasiooni põhjustab ornitoloogi sõnul see, et neil on olnud tavapärasest parem pesitsusaasta ning nende tavapärases elukohas ei ole kõigile lindudele enam piisalalt toitu. Seetõttu rännataksegi parematele toidualadele.
„Mullu oli musttihase invasioon,“ meenutas Tarvo Valker.
Pasknäär
* Ainus lind, kes kannab tiival Eesti lipu värve.
* Pasknäär on Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind. Pasknääri pesitsusaegset arvukust hinnatakse 30 000 – 50 000 isendile. Pasknäär on levinud peaaegu kogu Euraasias (puudub ainult Šotimaal, Islandil ja Skandinaavia mägialadel) ja Loode-Aafrikas. Euroopa arvukus 4,8–10,5 miljonit paari.
Pasknäär on segatoiduline lind ja tema toiduvalik on väga lai. Sügisel ja talvel on peamiseks taimne toit: mitmesugused marjad, seemned ja eriti tammetõrud.
1964. aastal loendati Poolas Gdańskis ühe kuu jooksul 35 000 rändavat lindu. Suurim parv koosnes 1682 linnust.
Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest. Selline sõnnikus sonkimine on talle nime andnud. Rahvakeeles on tal palju nimetusi: lisaks levinuimale pasknäärile ka näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, paskrästas, kreet, päägus, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, tammeähk, nott, lidrilind, rääkijalind jt.
Allikas: Vikipeedia, looduspilt.ee
