Margus Luik – mees nagu hunt Kriimsilm

Kui Margus Luik paneks selga dressid ja jalga käimisketsid, suudaks ta kõndida kiirusega kuni 14 kilomeetrit tunnis. Foto: Urmas Lauri

Õhtujuht, pulmaisa, neljakuuse Oliveri isa, abikaasa, kehalise kasvatuse õpetaja, Luigi, kiirkäija ja riigikogu liikme vend või tema teisik – need on märksõnad, millega iseloomustatakse Haapsalus üles kasvanud Margus Luike kõige sagedamini.

Margus räägib, et Tallinna tänavail ei ole juhtunud, kuid kodulinnas Haapsalus tuleb ikka ette, et vennad Luiged segi aetakse. „Minuga tullakse rääkima poliitikast ja vend Lauriga kiirkäimisest,” naeris Margus Luik.

Täpsuse huvides tuleb mainida, et pikaaegne poliitik ja riigikogu liige Lauri Luik on Margus Luige noorem vend. Margusel on eluaastaid 36, Lauril kaks aastat vähem. Ka kohtumist jäädvustama kutsutud fotograaf sattus hetkeks segadusse: mõtles temagi, kas objektiivi tuleb püüda käimine või jooksmine. On ju Lauri tuntud kui väledajalgne jooksumees.

Marguse silm lõi särama kohe, kui jutuks tuli käimine. Nimelt käsutas fotograaf ta umbes saja meetri kaugusele ja palus tal enda poole liikuda kiirkäija sammul. Hoolimata sellest, et Margusel polnud seljas spordidressi või jalas käimisketse, oli tema liikumine võrreldav lendamisega. Hiljem selgitas Margus, et suudab kõndida kiirusega kuni 14 kilomeetrit tunnis. See on umbes kolm korda kiirem kui tavainimese kõnnak või sama kiire heal tasemel harrastusjooksja tempoga. 

Käimispisikuga nakatus Margus veerand sajandi eest, 11aastaselt. „Lapsepõlves sai Heinar Tuulbergi juhendamisel korvpalli ka mängitud,” lisas Margus. Alles pärast seda sattus ta Endel Susi juurde kergejõustiku treeningutele. Susi olevat selline huvitav kuju, kes õpetab kõigepealt selgeks käimise ja alles siis jooksmise. „Ka mitmevõistlejad on tema juures alustanud,” teadis Margus. Näiteks hoidis mitmevõistleja Timo Tõnisma enda käes pikalt omavanuste 5000 meetri käimise Eesti rekordit.

Käies 78 000 km

Kui Margus tegi esimesed kiirkäimist meenutavad sammud 1991. aasta septembris, siis esimesele võistlusele lubas treener ta järgmise aasta jaanuaris. Margus meenutas, et võistlus peeti Tartu ülikooli spordihoones ja kohal oli kogu Eesti noorte kiirkäimise paremik. Esimene võistlus ja kohe tuli võit. „Eesnime ei mäleta, kuid teiseks jäi noormees perekonnanimega Hunt. Pärast visati nalja, et Luik alistas Hundi.”

Nüüd, 25 aastat hiljem, õnnestus Margusel taas võidujoovastust kogeda. Kodus, Paralepa parkmetsa napilt kilomeetrisel ringil alistas ta kümnekilomeetrisel distantsil hea sõbra ja konkurendi Lauri Lelumehe. „Ma pole teda nii lühikesel distantsil viimase üheksa aasta jooksul kordagi võitnud,” oli Margus uhke. 

„Peast käis läbi mõte, et see on minu viimane võimalus suur konkurent alistada. Lõpus lausa lendasin, kuid veel 50 meetrit enne lõppu pidasin oma võimalusi peaaegu olematuteks. Minu suureks üllatuseks aga Lauri seekord ei möödunud. Lendasin täiskiirusel finišisse, alistades suure meistri kuue sekundiga. Kui oma põhidistants 50 km kõrvale jätta, suutsin Lelumeest viimati võita üheksa aastat tagasi!” Selliste sõnadega kirjeldas Margus oma blogis viimast 50 meetrit oma kiirkäija karjääris. 

25 aastaga on Margus enda arvutuste kohaselt läbinud käies kokku umbes 78 000 kilomeetrit. See on õige napilt vähem kui kaks ringi ümber maakera.

Esialgu arvas Margus, et Lelumees lubas tal võita, kuid nii see siiski ei olnud. Lelumees tunnistas, et pingutas ühes trennis vahetult enne võistlust üle ja tegi endale liiga. „See aga tähendas, et laupäeval ei olnud jalg nii terav kui tahtnuks,” kirjeldas Lelumees.

Margus ise rõhutas korduvalt, et tema tundis end kõige mugavamalt just 50 kilomeetri käimisel. „20 km tempo oli minule liige kiire, lühematest vahemaadest rääkimata,” ütles ta. Margus lisas, et Lelumees oli talle öelnud, et mul oli eluperiood, kus esikohal oli 50 km käimine, teisel kohal 20 km käimine ja kolmandal kohal alles kõik muu. 

Unistus jäi täitmata

Marguse 50 kilomeetri käimise tippmark on 4.18,36. Selle käis ta välja 2007. aastal Jūrmalas. Paraku jäi tal täitmata suur eesmärk püstitada 50 km Eesti rekord. See kuulub 1975. aastast Olav Laivi nimele ajaga 4.07,09. 

Kogu oma käijakarjääri vältel on Margus oma aega pidanud jagama käimisraja ja kooli vahel. Esialgu õppijana, hiljem õpetajana. 2002. aastast töötab ta põhikohaga kehalise kasvatuse õpetajana Tallinna Kristiine gümnaasiumis. Veel neli aastat varem teenis ta ülikooliõpingute kõrvalt lisaraha lasteaedades mängulisi treeninguid pakkudes. Margus õppis Tallinna pedagoogikaülikoolis (nüüd Tallinna ülikool) kehakultuuri erialal. Mõlemale ametile on ta truuks jäänud tänini. Viiel korral nädalas juhendab ta koolilapsi, kahel korral mudilasi lasteaedades.

Margus tunnistas, et õpetajate päeval panid õpilased talle nimeks Luigi. Seda, kas nimi on tuletatud tema perekonnanimest või näeb ta kohati itaallase moodi välja, Margus öelda ei osanud. Küll aga tunnistas ta, et iga päev õpilased teda hüüdnime pidi ei nimeta, vähemalt mitte tema kuuldes. „Ütlevad õpetaja või Margus,” selgitas ta. 

Kõige südamelähedasemaks saanud spordiala, kiirkäimist, Margus koolitunnis tihti ei õpeta. „Olen mõnikord esimese klassiga proovinud – tuleb välja küll,” ütles ta. Margus selgitas, et tegelikult näeb väikse lapse pealt kohe ära, kas lapses on kiirkõndija ainest. „Põlve vajalik läbipaine ja muud nüansid on paljuski kaasasündinud omadused ja neid treenida on peaaegu võimatu,” nentis ta. Siiski ei saa ta selliseid eksperimente tihti lubada, sest kiirkäimist õppekavas sees pole. 

Õpilast peab mõistma

Meetodid, kuidas õpilasi motiveerida, on Margus endale juba ammu välja töötanud. Rangetest normidest on ta loobunud. „Ütlen iga kooliaasta alguses neile, et kui dressid kaasas ja tunnis silm särab, on tunnistusel viis garanteeritud,” möönis Margus. 

Ka suhtlemisel tuleb olla taktitundeline. „Poistele saab vajadusel käratada ja siis kõnnivad nagu nööri mööda, tüdrukutega tuleb olla ettevaatlikum,” selgitas Margus. Ta tunnistas, et olukordi, kus on tarvis häält tõsta, ei juhtu õnneks tihti. Margus märkis, et õpetajana peab ta oskama näha põhjuseid, miks õpilane käitub teistest erinevalt. Tihti peitub asja iva hoopis koduses olukorras ja laps lihtsalt ei oskagi muud moodi käituda.

Nüüd, kus käimisketsid varna riputatud, on Margus kiirkäijaliku sammuga suundumas uute väljakutsete poole. Kaks aastat tagasi abiellus ta Maardu mõisas abikaasa Ijaga, tänavu mais sündis perre poeg Oliver. Aasta jagu on ta pidanud õhtujuhi ja pulmaisa ametit.

Idee hakata paaripanijaks ja õhtujuhiks sündis Margusel omaenda pulmas. Ta vaatas pulmaisa ja mõtles, et see töö ei ole kontimurdev ja teenistus on ka päris hea. „Iga päev koolilastele nagunii esinen, peaks ka täiskasvanute peal proovima,” rääkis Margus. 

Enda pulm õppevideoks

Margus mäletab väga selgelt esimest paaripanekut. Noorpaar soovinud, et pulmaisa nende abielu ka registreeriks ja paneks sõrmused sõrme. „Ega mul täpset aimdust, kuidas see kõik käib, polnudki,” naeris ta. Õnneks oli ta sõber Marguse ja Ija pulma videolindile jäädvustanud. „Omaenda pulmast sai õppevideo. Kirjutasin teksti maha ja kohandasin noorpaarile sobivaks,” rääkis ta. Praeguseks on Margus paari pannud kümme armastajate paari. Tema teada elavad nad kõik õnnelikult koos. 

End veel õpipoisiks nimetav Margus ütles, et pulm erineb pulmast kui öö ja päev. Suvel pani ta ühel päeval paari kirurgi oma kaaslasega, enamik külalisi olid tipparstid ja muud kõrgetel kohtadel ühiskonnategelased. Järgmisel päeval oli aga selline n-ö maalähedasem pulm. „Kontrast oli märgatav,” nentis Margus. 

Lühikese pulmaisastaaži jooksul on ette tulnud ka ootamatusi. „Kord venis noorpaari fotosessioon kaks tundi planeeritust pikemaks ja mina pidin garaaži katusel sel ajal külaliste tuju üleval hoidma. Vihma hakkas ka veel sadama,” rääkis pulmaisa. Pulmas on küllaltki tavaline, et midagi planeerimatut juhtub – selleks tuleb alati valmis olla. Hädast aitavad välja seltskonnamängud. 

Margus on üles astunud ka eri üritustel kommentaatorina. Nagu pulmaisana, peab ta end ka selles ametis veel õpipoisiks. Sellest hoolimata palgati ta mullu staadioni peakommentaatoriks Euroopa noorsoo kergejõustiku meistrivõistlustele Tallinnas. Margus tunnistas, et närv oli sees küll. Esiteks tuli kõneleda inglise keeles ja teiseks tuli korrektselt hääldada eri riikide atleetide nimed. „Neli päeva järjest hommikust hilisõhtuni. Pärast seda ei karda ma enam ühtegi väljakutset,” ütles ta.

Margus Luik
● Sündinud 1980 Haapsalus
● Lõpetanud Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 1998
● Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli kehakultuuri erialal 2002
● Alates 1999 üldkehalise ettevalmistuse treener lasteaedades
● Alates 2002 kehalise kasvatuse õpetaja Tallinna Kristiine gümnaasiumis
● 25x Eesti meister kiirkäimises
● 51 Eesti meistrivõistluste medalit eri käimisdistantsidelt (25 kulda, 22 hõbedat, 4 pronksi)
● Balti Karika võitja 50 km käimises (2008)
● Baltimaade MV pronksmedal 50 km käimises
● Läti MV hõbemedalid 20 ja 50 km käimises
● Eesti käimisajaloo kõrgeim koht Euroopa karikavõistlustelt – 28. koht 50 km käimises, Olhao 2011
● Eesti käimisajaloo kõrgeim koht maailma karikavõistlustelt – 68. koht 50 km käimises, Saransk 2012
● Eesti meister 50 km käimises 13 aastat järjest (2003–2015)