Siim Kallas: kas te kujutate ette, et Reformierakond hakkab mulle korraldusi andma?

Siim Kallas andis intervjuu laupäeval Risti tanklas. Foto: Arvo Tarmula

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ütles Lääne Elule antud intervjuus, et kõik presidendikandidaadid vajavad valimiste ajal erakondade tuge. Pärast presidendiks saamist on president erakondadeülene ega allu enam partei survele.

Mitme valijamehega olete juba kohtunud?

Raske öelda. Olen osalenud umbes 150 kokkusaamisel ja esinemisel, kus osalejaid oli kohati üle 500. Ma ei tea kõiki, kes seal osalesid, kuid kindasti oli seal ka neid, kes 24. septembril valima lähevad.

Teistpidi on nii, et ega ma Eesti poliitikas just tundmatu nähtus ole. Olen poliitikat teinud viimased 30 aastat ja vaevalt ma kedagi oma olemusega üllatada suudan.

Valimiskoguni on jäänud loetud päevad. Mis tuleb selle aja jooksul veel kindasti teha?

Sõita kogu Eesti läbi ja kohtuda valijameestega. Pärnumaal, Saaremaal ja Raplamaal on käidud. Mõned teledebatid jäävad ka viimasesse nädalasse. Igatahes on tegemisi küll ja küll.

Kas kampaania ajal ikka uneaega jagub?

Kaheksa tundi päris ei tule, aga seitse ikka. Isegi kuuest tunnist piisab mulle.

Kas valijamehed on teile öelnud, kelle poolt nad hääletavad?

Ei ole nad väga midagi välja öelnud. Nad ei tõtta oma arvamust ütlema – eestlane on vaoshoitud.

Mida te valijameestele räägite?

Kohtumistel ma pikka sissejuhatust ei tee, sest tavaliselt on neil palju küsimusi ja nendele vastamiseks kulub hulk aega. Mida ma presidendiametis oluliseks pean, need punktid ma ikka neile selgitan.

Üks neist on rahvusvaheline mõõde nii sisse- kui ka väljapoole. President seob ikkagi Eestit muu maailmaga. Teiseks on president riigikaitse kõrgeim juht, mis tähedab, et tal on Eesti julgeolekupoliitikas kanda oluline roll. Kolmandaks rõhutan, et kui me hoiame kokku, siis me saame hakkama. Ajad on keerulised, palju keerulisemad kui näiteks kümme aastat tagasi.

Presidendina on mul suuremad võimalused ühiskonda toimivana hoida kui kellelgi teisel. Näiteks saab president korraldada erakondade koostööd nii, et kutsuda kõik erakonnad ühise laua taha arutelu pidama. See, mis praegu poliitikas toimub, et keegi ei räägi Keskerakonnaga või EKREga, see on vale.

Mida valijamehed teilt küsivad?

Nad küsivad peamiselt suhete kohta Euroopa Liidu ja Venemaaga ning haldusreformi ja regionaalpoliitika teemal. Ei puudu ka isiklikud küsimused.

Keda peate presidendivalimistel enda suurimaks konkurendiks?

Raske öelda. Seisud on päris võrdsed ja kedagi ei saa kellelegi eelistada.

Kas kedagi on võimalik välistada?

Seda on samuti vara öelda.

On räägitud, et Marina Kaljurand võtab nüüd teie hääled. Kas see on nii?

Eks ta ikka võta. Iga konkurent võtab minult hääli.

Kas president valitakse esimeses või teises voorus? Või läheb valimine tagasi riigikokku?

Esimeses kindlasti ei valita. Kui, siis ikkagi teises, kuid pole välistatud, et läheb ka tagasi riigikokku.

Mitut häält on tarvis teise vooru pääsemiseks?

Ma pole sellist kalkulatsiooni teinud. Oleneb sellest, mitu kandidaati tuleb. Mida rohkem kandidaate, seda vähem hääli on vaja, kuid ka seda väiksemad on vahed. See suurendab ka juhuse osakaalu.

Kes pääsevad teise vooru?

Hea küsimus. Vastaks, kui teaks. Aga usun, et neljal kandidaadil on selleks head võimalused.

Kellel?

Ei ütle.

Allar Jõks on öelnud, et erakonna liikmeks olek võib tekitada küsimusi presidendi erapooletuses. Teie olete Reformierakonna kandidaat. Kuidas seda väidet kommenteerite?

Esiteks, kas te kujutate ette, et Reformierakond hakkaks mulle korraldusi andma? Teiseks on kõik kandidaadid valimiste ajal erakondadest sõltuvad, sest vajavad nende toetust. Kolmandaks, pärast presidendiks saamist on president erakondadest sõltumatu. Mina enda sõltumatuses ei kahtle.

Mis on Eesti kõige suuremad valupunktid?

Sisemine valupunkt on kindlasti rahvastiku vähenemine. Välimised on aga USA presidendivalimised. Me ju ei tea veel, mis sellest saab. Oluline on silma peal hoida Euroopa Liidu tulevikul. Euroopa Liit ei lagune, kuid milline saab olema riikide, ka Eesti roll liidus, selles on küsimus.

Eesti majandust on toitnud Venemaa. Nüüd on see suund aga blokeerumas ja küsimus on, mis asemele tuleb. Ka Soome majandus on kehvas seisus.

Oluliselt hakkavad vähenema nüüd ka Euroopa Liidu toetused. Suured teeremondid on ju finantseeritud Euroopa Liidu poolt.

Mis on Eesti suurimad julgeolekuriskid?

Sisemine tüli on suurim julgeolekurisk. Ükski vaenulik jõud ei tule meie kallale, kui meie ühiskond on sisemiselt tugev. Kui kellelgi õnnestub provotseerida tüli kohalike eestlaste ja venelaste vahel, siis see ongi julgeolekurisk.

Kumb on teie eelistus USA presidendina, kas Donald Trump või Hillary Clinton?

Minu eelistus on Clinton. Ta on ettearvatavam ja kindlasti jätkab rahvusvahelises poliitikas rahutagamise joont, mida on USA ajanud juba 1945. aastast.

Trump on rääkinud, et kui peaks tekkima konflikt, siis ta alles hakkab mõtlema, kas ikka tulla meile appi. Ilmselt on see tema näitemäng osa, sest on ju kokku lepitud, et USA tuleb ja tal ei jää lihtsalt muud võimalust. Selge on see, et Trumpi võit lubaks meie idanaabril end mugavalt tunda.

Kas Haapsalu raudtee tuleks taastada?

Loomulikult tuleks. See on luksus. Majanduslikult seda väga vaja ei olegi. See on sama, nagu taastatakse vanu mõisaid ja ollakse nende üle uhked. Võib-olla oleks odavam ehitada kuskile lihtsalt uus hotell.

See raudtee oleks pigem nagu sümbol. Vene tsaar sõitis sellega, peale selle on Haapsalus ka ilus raudteejaam. See ei tohiks nüüd olla üle jõu käiv projekt.

Millisena näitate Eestit oma esimese ametiaja lõpus?

Oluline on, et õnnestuks vältida tõsiseid ebameeldivusi nii sise- kui ka välispoliitikas. Fakt on ka see, et 25 aastat tagasi toimis paljuski majandus välisinvesteeringute najal. Tänapäeval tungib globaalse majanduse mudel igalt poolt peale ja sellega on hädas paljud teisedki riigid. Järgmise viie aastaga võiks ka Eestis olla välja töötatud uus majandusmudel.

Aga teise ametiaja lõpus?

Ma ei planeeri nii palju ette.

Kes on teie poliitilised eeskujud?

Eks neid ole mitmeid. Poliitikast rääkides on üks suurimaid Suurbritannia peaminister Winston Churchill. Ta oli ainus, kes pooldas teises maailmasõjas jätkata sõda Saksamaaga ja peatas Hilteri totaalse võidu. Teine on sakslane Konrad Adenauer. Ta oli väga nutikas ja kaugele mõtlev strateeg.

Eesti omadest Kaarel Robert Pusta. Ta oli üks väheseid, kes tol ajal välispoliitikat valdas. Keskkooli ajal sümpatiseeris ka John F. Kennedy. Samuti Tony Blair.

Mis on need saavutused, mille üle olete uhke?

Eesti kroon. See oli erakordne võimalus luua ühe riigi rahasüsteem. Tore oli ka Euroopas veedetud aeg, kui sai olla maailma n-ö poliitilises ladvikus. Ka läbirääkimised ja liitumine Euroopa Liidu ja NATOga said minu ajal teoks.

Kas rahvas peaks saama presidenti otse valida?

Arvan, et aeg on sinnamaale jõudnud küll. Kogu valimise protsess oleks siis palju lihtsam. Oleks kaks vooru, ühes on palju kandidaate, teises kaks. Üks võidab – kõik.

Kas teie šansid oleksid siis suuremad kui praegu?

Ei tea. Siis oleks lähtealused teistsugused. Kandidaadid oleksid võib-olla teised.

Milline president teist saab?

Minust saab hea president. Olen kõigi käeulatuses ja valmis neid riske võtma ja valikuid tegema, mida oodatakse.

Presidendilt kui tippjuhilt oodatakse otsuse tegemist. Olen 35 aastat olnud tippjuht ja ma olen harjunud otsuseid tegema. Üldjuhul on nii, et ka kehv otsus on parem kui mitte midagi.