Lihula võtab üle pika aja laenu

Kergliiklusteede rajamiseks Lihula linna on ette nähtud kuni 105 000 eurot. URMAS LAURI

Lihula volikogu otsustas esimest korda pärast masu võtta suurema laenu. 650 000 eurot kulutatakse kergliiklusteedele, tänavavalgustusele ja tervisekeskuse ning erihoolekandeasutuse rajamiseks.

Tänavavalgustuse uuendamiseks taotleb Lihula Euroopa Liidu tõukefondi raha, 200 000 eurot tuleb tasuda omaosaluseks. „Kui Euroopa raha ei saa, ehitame oma tasku pealt nii palju, kui selle 200 000 euro eest saab,” ütles Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld.

Kergliiklusteede rajamiseks Lihula linnas on ette nähtud kuni 105 000 eurot.

Perearstikeskuse rajamise omaosaluseks läheb laenust kuni 195 000 eurot. Kuni 150 000 eurot hoitakse erihoolekandeasutuse rajamise omaosaluseks.

„Eriti tähtsad on tervisekeskus ning füüsilise ja sügava puudega inimeste hoolekandeasutus. Need mõlemad annavad Lihula rahvale ka uusi töökohti,” ütles Kastepõld.

Lihula vald ei ole viimastel aastatel nii suurt laenu võtnud. „Viimased kümmekond aastat oleme majandusbuumi aegses eufoorias võetud laene tagasi maksnud,” ütles volikogu esimees.

Tulevane laenuleping peab võimaldama laenulimiidi mittetäielikku kasutamist, s.t laenuleping tuleb sõlmida selliselt, et vald ei pea välja võtma kogu laenu. Laenu tagasimaksmise tähtajaks on ette nähtud kümme aastat. Kui suures osas laenu kasutatakse, oleneb Euroopa Liidu tõukefondidest saadavaist summadest.

Kohustuse võtmisega jääb valla netovõlakoormus seadusega lubatud piiridesse.