Haapsalu linna algkooli direktor Malle Õiglas ei pidanud tänavu avaaktusel kooli saali häbenema, sest saal sai suvel remonditud. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaa üldhariduskoolide direktorid kinnitavad kui ühest suust, et remondiga on valmis jõutud ja ükski tund õpetaja või klassiruumi puudumise tõttu ära ei jää.
Läänemaa suurim kool on Haapsalu põhikool, kus haridust omandab 555 õpilast, neist 52 läheb esimesse klassi. Poolt tuhandet õpilast juhendab 57 õpetajat. „Uusi õpetajaid meil alustamas ei ole,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. Kuna põhikool on suurremondi ootel, siis suvel remondile suurt summat ei panustatud. „Esimesse klassi tulijate ruumis tegime iluremonti,” lisas Mahoni.
Suure investeeringu koolihoonesse tegi aga Haapsalu linna algkool. Kooli direktor Malle Õiglas rääkis, et piinlikult kehvas seisus olnud saal sai värskendust. Värskelt värvitud seinad ja uus põrand annavad saalile uue ilme. Kui 1. septembril peaks vihma sadama, peetakse algkooli aktus saalis. „Nüüd ei pea enam saali pärast häbenema,” ütles Õiglas.
Saali põrandal on maas jooned ja seinas korv. „Esimese klassi kehalise tunnid saab ka siin peetud,” märkis Õiglas. Saali remont läks maksma 17 600 eurot. Algkoolis õpib 290 last, neist 53 alustavad esimest klassi. Kooliperega liitub uus õpetaja Merle Roos, kellest saab 1. klassi juhataja. Õppealajuhataja Viive Karnau asemel töötab Merle Moumets.
Haapsalu põhikoolis ja Haapsalu linna algkoolis on tänavusest õppeaastast vabatahtlik koolivorm. Õiglase sõnul on koolivorm algkoolis populaarne esimese klassi laste hulgas, vanematest klassidest on tellimusi vähem.
Uuendusmeelsusega torkab silma Noarootsi kool. Kooli direktor Veikko Kõrv ütles, et sellest õppeaastast saab õpilane lisaks hindele kaasa õpetajapoolse sõnalise hinnangu. Kõrv selgitas, et hinnang ütleb lapsevanemale, kuidas on õpitulemus võrreldes riiklikus õppekavas nõutuga. Esialgu katsetatakse seda esimeses kooliastmes. Peale selle rakendub Noarootsi koolis koosõpe. „Proovime, kuidas saavad näiteks esimese ja kolmanda klassi poisid asju koos teha ja omal tasemel õpitut omandada,” lisas Kõrv.
Noarootsi koolis ja gümnaasiumis ning Läänemaa ühisgümnaasiumis on juba tänavu viis vaheaega, mis tulevast õppeaastast on kohustuslikud kõikides koolides. Uusi õpetajaid alustab koolis kaks. Kevadel Noarootsi gümnaasiumi lõpetanud Aaron Lee Baum õpetab sügisest koolis inglise keelt. Mitme aine õpetajaks tuleb Annika Tiko.
Noarootsi kooliga tihedalt seotud Noarootsi gümnaasiumis hakkab Tiko huviringina andma hiina keelt ja kultuuri. Noarootsi gümnaasium on ainus kool Läänemaal, kus kõik õpilased elavad õpilaskodus. Kooli direktori Laine Belovasi sõnul aitab see neil kiiremini iseseisvuda. Noarootsi gümnaasiumis alustab kolm 10. klassi 66 õpilasega. Kokku on gümnaasiumis 157 õpilast.
Läänemaa ühisgümnaasium võtab tänavu vastu neli klassitäit ehk 96 õpilast, olles suurima gümnaasiumiosaga kool Läänemaal. Kokku on koolis 259 õpilast, keda juhendab 23 õpetajat.
Jõudsalt on paisunud Lihula gümnaasiumi keskkooliosa. 1. septembril alustab gümnaasiumi 10.–12. klassis kokku 68 õpilast. Mullu alustas vaid 34. „Tundub, et mõõn on möödas. Et ta nüüd niimoodi jääks ka,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber. Ta täpsustas, et 22st 10. klassi õpilasest 15 on lõpetanud oma 9. klassi, ülejäänud on Varblast, Tallinnast, Vigalast jm. Lihula gümnaasiumis õpib kokku 235 õpilast.
Tavapärasest väiksema koosseisuga alustab aga Virtsu kool, kus läheb esimest korda kooli ajaloos esimesse klassi vaid üks laps. Õpetaja Airi Aavik ütles, et kolm aastat tagasi läks esimesse klassi kaks õpilast, kuid tavaline on üle viie. Üks laps läheb esimesse klassi Nõva koolis.
Direktor Virve Tauts hindas seda heaks tulemuseks, sest harvad pole aastakäigud, kui esimest klassi ei avata üldse. 1. septembril alustab Läänemaal kooliteed 2809 õpilast. Esimesse klassi läheb 258 last. Mullu alustas kooliteed 2785 õpilast ja esimesse klassi läks 256 õpilast.