Töötukassasse pöördub üha enam vähenenud töövõimega inimesi

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Töötukassa1. juulist alanud töövõime hindamine tõi kaasa vähenenud töövõimega inimeste aktiivsema pöördumise töötukassa poole.

Juuli lõpu seisuga oli vähenenud töövõimega inimestest end töötuna registreeritud 4290. Kui teiste registreeritud töötute arv juulis langes, siis vähenenud töövõimega töötuid tuli samal ajal juurde ligi 2%. Kokku oli juulikuu lõpus töötuna registreeritud 26 912 inimest ehk 4,2% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, vahendas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Töötukassa alustas 1. juulil pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist ja neile töövõimetoetuse maksmist ning vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu tasumist. Töövõime hindamise taotlusi esitati juulis 593. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 67 ja puuduv töövõime 31 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 33 inimesel.

Töövõimetoetuse taotlusi esitati 583 ning juuli lõpu seisuga oli töövõimetoetus määratud 84 inimesele.

Tööandjate juulikuu jooksul esitatud taotluste alusel on töötukassa otsustanud sotsiaalmaksu tasumise 17 670 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest makstud sotsiaalmaksu summa oli juulis 2,26 miljonit eurot.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on uued tegevused ootuspäraselt käivitunud ning kõik otsused ja väljamaksed on tehtud tähtaegselt.

Registreeritud töötuse määr oli juulis jätkuvalt kõrgeim Ida-Virumaal (10,4%) ja Valgamaal (7,8%) ning madalaim Tartumaal (3,0%) ja Harjumaal (3,1%).

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuli lõpus lihttöölised (18%), oskustöötajad ja käsitöölised (17%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Juulikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks juunikuuga võrreldes pisut enam uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4399 uut tööpakkumist.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9605. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskustöötajatele ja käsitöölistele (22%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajatele (21%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (20%) pakutavad töökohad.

Juulikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3062 inimest.

Palgatoetusega oli juulis töötamas 1220 inimest. Lisaks osales veel 3131 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 10 656 inimesele ehk 35% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 429 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai juulis 7 028 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 812 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1798 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,5 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 67 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2090 eurot ning hüvitisteks maksti juulis üle 185 tuhande euro.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Tont
8 aastat tagasi

Kuna Tartu Ülikool toodab ikka meeletus koguses juriste,siis loomulikult tuleb ka uusi seadusi…

Valdo
8 aastat tagasi

Ime on sündinud, töötukassa ravis 33 inimest koheselt terveks. Neid kiiresti tervenevate vilju näeme u. Viie aasta pärast.