Loomaarst Urve Lätt (vasakult) ja Ludmilla Tammer. Foto: Urmas Lauri
Tulevast aastast hakkavad piimakarjakasvatajad saama rohkem toetust – kuni saja piimalehmaga farmides tõuseb toetus sajalt eurolt 200 eurole.
101–400 piimalehmaga farmid, mis seni üldse toetust ei saanud, hakkavad saama sada eurot piimalehma kohta. Läänemaa piimakarjakasvatajate sõnul see nende elu suurt ei kergenda – piima hind on endiselt nii madal, et investeeringuiks ei jää midagi üle ka pärast toetuse tõusu.
Sõelaga vee kandmine
Jõudluskontrolli andmeil on Läänemaal 20 piimafarmi. 19 neist on sellised, mis hakkavad uuest aastast rohkem toetust saama. Lihula vallas asuv Kirbla osaühing seni toetust ei saanud, sest üle saja lüpsilehmaga farmidele seda ei makstud. Uuest aastast on Kirbla üle 300 lehmaga farmis sada eurot lehma kohta garanteeritud.
„Eks ta üks sõelaga vee kandmine ole,” ütles toetuse kohta Kirbla osaühingu tegevjuht Toomas Laos. „Mõned augud lapime ära. Ega muuks jätku.”
Laos on koondanud kolm töölist kolmekümnest. Karja vähendamise peale ei ole Laos mõelnud, sest see kahandaks sissetulekut veelgi. Ainus võimalus on kulusid vähendada. 2013. aastal avatud robotlaut on aidanud seda teha.
Kevadel plaanib Kirbla osaühing alustada teise, täpselt sama suure robotlauda ehitust, kuigi oma taskust pole selleks sentigi võtta. Osaühing sai PRIA-lt 500 000 eurot toetust, ülejäänud summa 1,2 miljonit eurot maksva lauda ehituseks tuleb laenata, aga Laos pole kindel, kas pank teda jutule võtab. Kui võtab, siis on aasta pärast uus, 270 lehmale mõeldud laut valmis. See tähendab karja suurendamist poole jagu ja seda tehakse oma farmi noorloomade arvel. Loomi juurde osta ei ole kavas. Robotlauda ehituse võtab Kirbla osaühing ette eesmärgiga toodangu hulka suurendada lootuses, et piima hind varem või hiljem tõuseb. Augustis saavad piimatootjad keskmiselt 21 senti liitrist, juulis maksis liiter 18,5 senti.
Palivere põllumajandusühistu juhi Tiina Tammeri sõnul tabas piimahinna langus kõige valusamalt keskmise suurusega farme nagu temal, mitte suurfarme nagu Laosel või päris pisikestes. Paari-kolmesaja lehma korral on kulud suhteliselt suuremad kui hiigelfarmides, pisikestes farmides jalle väiksemad. Just keskmise suurusega farmid ei saanud seni üldse toetust, nüüd aga hakkavad saama. Suurt abi Tammer sellest siiski ei looda.
„See on sümboolne raha, aga abiks ikka. Mis siin viriseda,” ütles Tammer. Investeeringuiks – kui piima hind ei tõuse – ei jää Tammeri sõnul midagi üle ei praegu ega ka tulevikus.
„Kui toetust saame, siis kulub see vanade aukude lappimiseks,” ütles Tammer.
Tammer ütles, et piimaliiter peaks maksma 27–29 senti, et oleks võimalik investeerida. Augustis maksab piimaliiter 21 senti, mis on siiski veidi rohkem kui juuli 18,5 senti.
Sümboolseks nimetas toetuste tõusu ka Leedikülas asuva Nigula piimafarmi tegevjuht Väino Narusk. „Riik saab öelda, et on midagi teinud,” ütles Narusk. Naruski farm ise toetust ei saa, sest üle 400 piimalehmaga farmidele seda ei maksta. „Eks see tee kurvaks, aga nii on otsustatud. Pole midagi teha. Elame peost suhu. Jätame tegemata kõik, mis on võimalik tegemata jätta. Investeeringud on lükatud määramatusse tulevikku. Peame vastu lootuses, et piima hind tõuseb,” ütles Narusk.
Leediküla farmis on 500 lehma, kokku tuhatkond looma.
Farmid lähevad kinni
Piima hind hakkas langema paar aastat tagasi ja tasapisi hakkas piimalehmade hulk vähenema, sest farmerid ei tulnud enam ots otsaga kokku. Läänemaal algas lehmade vähenemine varem kui mujal Eestis. 2012. aastast peale on meil vähemaks jäänud ligi 800 piimalehma.
2015. aasta septembris likvideeris Kullamaa vallas Liivil 280 lüpsilehma Parmeli farm, jättis alles vaid pullid ja mullikad. Toona oli piimaliitri hind 23 senti ja aasta jooksul oli see kahanenud üle 60 protsendi.
Piimakarjaga tegi Läänemaal lõpu ka üks väiksem, Uue-Mõtte osaühing Kullametsa külas. Uue-Mõtte juht Argo Aavekukk lõpetas 35 lehma pidamise.
Kevadsuvel müüs Piirsalu piimakarjakasvataja Elvo Leppmaa võlgade katteks maha üle 400 looma, sh 200 lüpsilehma.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et ministeerium teadvustab piimandussektori keerulist seisu. „Väikeste ja keskmiste piimafarmide toetuste suurendamine aitab säilitada maapiirkondades väikeettevõtlust. See on ülioluline maapiirkondades töökohtade ja asustuse hoidmisel. Muudatuse tulemusena hakkab üle 90 protsendi Eesti piimakarju saama suuremat toetust,” ütles Kruuse.
Kruuse märkis, et otsetoetuste tõusu ei tohi segi ajada Euroopa Komisjoni kriisiabiga, mille järgi plaanitakse Eesti põllumajandussektorit toetada erakorraliselt 8,08 miljoni euroga. „Sellele lisandub tuleva aasta riigieelarvesse planeeritud 4,6 miljonit,” ütles Kruuse.
Lüpsilehmad Läänemaal aastati
2012 – 2843
2013 – 2755
2014 – 2680
2015 – 2361
2016 – 2057
Allikas: Jõudluskontroll
Karjad Läänemaal 31. juuli seisuga
* Läänemaal on kolm alla kümne lüpsilehmaga karja: ühes on kuus, ühes kaheksa ja ühes üheksa lehma.
* 11–50 lüpsilehmaga karju on kaheksa, kokku on neis 172 lehma.
* 51–100 lüpsilehmaga karju on kolm, neis on kokku 192 lehma.
* 101–300 lüpsilehmaga karju on neli. Neis on 818 lehma.
* 310–600 lüpsilehmaga karju on kaks. Neis on 852 lehma.
* Läänemaa suuremad farmid on Kirbla osaühing Lihula vallas ja Leediküla farm Lääne-Nigula vallas.
Allikas: Jõudluskontroll