Väike viik. Arvo Tarmula
30. juuli Lääne Elus kirjutab Heino Tamm, et Väikese viigi kinnikasvamist mõjutab oluliselt käputäis parte ja kajakaid. Kahjuks kõlab see väide vildakalt.
Väikese viigi „kinnikasvamine” ei alanud mitte linnurahva kolimisega sinna, vaid linna ja holmide ning holmide vaheliste väinade sulgemisega, millega katkestati veeringlus. Järgmine löök viigile ja Tagalahele oli faarvaatri süvendamine, täpsemini asjaolu, et suur osa pinnasest pumbati faarvaatri kõrvale merre. Lisame siia aastakümneid merre laekunud inimtekkelise lämmastiku- ja fosforireostuse ning tulemuseks valminud kokteili saame nautida nüüd promenaadil ja viigi ääres patseerides.
Niisiis, mis asi on see „puhas merevesi”, mis peaks Väikesse viiki sisse pumbatuna selle ökokatastroofist päästma? Kes on kursis uuemate teadusuuringute ja publikatsioonidega, teab ka seda, et Läänemeri on maailmamere üks reostatumaid veekogusid, Haapsalu laht koos Matsalu lahega omakorda selle kõige reostunumad piirkonnad (vt näiteks HELCOMi publikatsioone).
Ei tahaks küll tüürilolijaid tagant kiirustada, aga vahest oleks aeg pea liiva alt välja võtta ja faktidele klaari näoga otsa vaadata: see soga, mis Suures viigis ja Haapsalu lahes loksub, ei ole linnukaka – see on aastakümneid Krimmi holmi konservitööstuse poolt lahte pumbatud reovee pärand, jõgedega vette kandunud ja edaspidigi kanduv põllumajanduslik hajareostus.
Väikese viigi, Haapsalu lahe ning Läänemere halvas seisundis ei ole süüdi linnurahvas, kesistes kalavarudes ei ole süüdi hülged ega kormoranid. Muidugi, eks kiusatus süükoorem lindude-loomade kaela veeretada ole suur – nad ei saa ju enda õigustuseks ega kaitseks välja astuda, kuid pikemas perspektiivis on sellest vähe tolku.
Inimene on mere tuksi keeranud ja inimese asi on see nüüd ka korda teha.
Tartu ülikooli mereinstituut tegi otsa lahti ja töötas välja plaani, kuidas lahe seisundit parandada, kahjuks tõmbas Euroopa Komisjon projektirahastusele vee peale. Mereinstituut plaanib muudetud projekti uuesti esitada – soovin neile jõudu ja õnne uues voorus!
Samuti soovin, et ka kohalik võimuladvik-eliit mere seisundi vastu mõningat huvi tunneks ning haaraks initsiatiivi ja aitaks teadlastel selliseid projekte Euroopa fondide juures lobida!
Agur Paesüld, geograafist infograafikakujundaja ja toimetaja
Kui saaks kas või mereherne tagalahelt ära niita oleks ka suur asi.Tegelikkuses ei huvita see viik ega Tagalaht niikaua kui haisema hakkab kedagi.
Õhtu-Kalda ja raudteetammi vaheline roostik juba lehkab meeldivalt ….
Loe ja imesta ! Samas olles käinud mõnel laiul aastakümneid tagasi , siis kasvas seal ilus rohi ja puud ja põõsad – nüüd võib vaid kormoraani s.tta leida ja seda ikka lademes( laiul endal oleks nagu tuumakatastroof toimunud ) – see ka konservitööstuse süü või ! Väinad ja see haapsalu laht kasvavad ka ilma inimese abita täis – kerkib ju maapind igal aastal . OK – raiume sinna tammi avad sisse , kulutame hunniku raha ja kui see ei avalda mingit mõju , kes siis vastutab ? ( nagu teada , siis meil riigis selliste jamade eest vastutajaid pole )