1.1 C
Haapsalu
Kolmapäev, 24. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Väike viik

Silt: Väike viik

Katse kalu ummuksist päästa läks luhta

[caption id="attachment_419922" align="alignnone" width="1920"] Väikesel viigi veevahetus tulemusi ei andnud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaks päeva kestnud aktsioon Väikese viigi hapnikutaset tõsta ja ummuksisse jäänu kalu päästa lõppes tõdemusega, et nii suure veekogu puhul kui viik pole see võimalik. Keskkonnaameti Läänemaa büroo juht Liina Simpson mõõtis hapnikutaset uuesti laupäeval Lahe tänava parkla pool servas, kus Haapsalu päästekomando mehed olid kaks päeva viigist vett pumbanud ja fontäänidena õhku paisanud. Hapnikutase oli nii enne kui ka pärast seda 0,8–0,9 milligrammi liitri kohta.

Kirjakast: ahmin õhku kui kala kuival

Haapsalu Väikese viigi kalade päästeaktsioon jäi tulemuseta

[caption id="attachment_419802" align="alignnone" width="1920"] Eile pumpasid Haapsalu komando päästjat taas viigi jää peale vett. Malle-Liisa Raigla[/caption] Ummuksisse jäänud kalade päästmiseks Väikese viigi jääse puuritud sajad augud ja ööpäev läbi töötanud pump vee hapnikutaset ei tõstnud. „Väikese viigi kalad, kes on surnud, on surnud,“ ütles keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson eile hommikul Lääne Elule. Ööpäev läbi kestnud päästeaktsioon lõppes tulemuseta. Päästeameti pumbad tekitasid tunniks ajaks kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Jäässe puuriti tuhatkond auku ja pandi tööle seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse, aga Väikese viigi hapnikutase ei tõusnud ja eile lülitati ööpäev läbi töötanud pump välja. „Öö otsa oli pump sees. Täna lõpetame. Anname loodusele alla,“ ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus Lääne Elule eile hommikul. Enne päästetööde algust oli vee hapnikutase Väikeses viigis alla kriitilise piiri: Suure viigi poolses otsas 0,58 ja kohtumaja pool servas, kus on lapike vaba vett, 0,68 milligrammi liitri kohta. 24 tundi hiljem näitas mõõdik sama: kohtumaja pool ikka 0,68 ja Suure viigi poolses otsas 0,6 milligrammi liitri kohta. Tõus oli nii pisike, et seda võib pidada ka mõõteriista ebatäpsuseks. Hapnikunälga jäänud kalu see nagunii ei päästa, sest hapnikutase peaks olema vähemalt kaks milligrammi liitri kohta. Alla selle hakkavad kalad lämbuma. Nii mastaapset looduse ringkäiku sekkumist haapsallased ei mäleta. Kui välja- või sissevooluta veekogu jäätub ja jää on omakorda kaetud lumega, siis hakkab hapnikusisaldus vees langema. Kui see langeb alla kriitilise piiri, siis kalad surevad. See on looduslik, mitte inimtekkeline protsess. „Talve moodi talvel on ummuksisse jäämine tavaline,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Kalad surevad hapnikupuudusesse, aga kevadel populatsioon taastub. Surnud kalad pistavad sanitaridena nahka kajakad.

Väikesel viigil käib kalade päästeaktsioon

[caption id="attachment_419750" align="alignnone" width="1920"] Vabatahtliku kalakaitse Pänumaa välijuht Agnes Lillemets tuli Väikese viigi kalu päästma. Malle-Liisa Raigla[/caption] Vabatahtlikud kalakaitsjad ja Haapsalu linnahooldusfirma töötajad puurisid täna Väikese viigi jäässe sadu auke, et ummuksisse jäänud kalu päästa. Kella kümne paiku hommikul käis töö täie hooga, akutrellid meeste käes vajusid lõpuni peaaegu poole meetri paksusesse jäässe ja paarkümmend auku oli juba valmis. "Puurime, kuni akud kannatavad," ütles vabatahtliku kalakaitse Pärnumaa välijuht Agnes Lillemets. Kui akusid vahepeal laadida, peaks pimeda saabumiseks olema puuritud üle tuhande augu. Kohtumaja pool servas hulpisid surnud kalad: noored haugid, kõhud ülespidi. Ka mõne ruutmeetri suuruse veelapi põhi oli surnud kaladega kaetud. "Noored kalad lähevadki esimesena," märkis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Tumedas vees liigutasid end laisalt suured kogred. Kesküla sõnul on nemad ühed kõige vastupidavamad.

Väike viik sai ajutise uisuraja

[caption id="attachment_417672" align="alignnone" width="1920"] Uisurada oli väikesel viigil sees veel esmaspäevalgi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pühapäeval lükkasid hotelli Old Hapsal pidajad väikesele viigile sisse uisuringi, kuid regulaarselt seda korras hoidma nad ei hakka.

Väikese viigi ääres läheb üle 300 meetri teed asfaldi alla

[gallery ids="335984,335986,335989"] Arvo Tarmula fotod Väikese viigi ääres saab üle 300 meetri teed Wiigi kohvikust supluskohani nädalavahetuseks 750m² asfaldikihi.

Läänemaa supluskohtade välimääraja

[gallery ids="335582,335581,335580,335579,335578,335577,335576,335575,335573,335572,335571"] Lääne Elu vaatas üle kümme Läänemaa populaarsemat supluskohta – kõik need pole kaugeltki ametlikud rannad. Endale sobivaima supluspaiga leidmiseks tõime välja, milline koht millisele rannalisele enim võiks sobida ning mis on ühe või teise paiga plussid ja miinused.

Vabatahtlikud puhastasid väikest viiki

[caption id="attachment_332610" align="alignnone" width="2000"] Vabatahtlikud veest kivi välja veeretamas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval Väikest viiki prahist puhastanud Haapsalu vabatahtlike merepäästjate saagiks olid näiteks nõukogudeaegne telefoniaparaat ja Bossi lõhnaõli. Paarikaupa – üks vees, teine kaldal – kõndisid vabatahtlikud Väikese viigi kaldaäärsed läbi. Sügavamatest kohtadest uuriti merepõhja akvalangiga.