Kullamaast ja Noarootsist saavad osavallad

Jüri Ott, Mikk Lõhmus, Deiw Rahumägi ja Tiiu Aavik ühinemisnõupida,misel Kullamaal. Jüri Oti sõnul on osavald parem kui mitte midagi. Foto. Arvo Tarmula

Kullamaa eeskujul soovib ka Noarootsi vald pärast ühinemist päris oma eelarvet, ametnikke ja vallavanemat. Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva valla ühinemislepingusse läheb, et ühendvalla koosseisus on kaks osavalda: Noarootsi ja Kullamaa. Lääne-Nigula, Martna ja Nõva omale osavalla staatust ei taha. Kullamaa eeskujul tahab aga oma ametnikke ja eelarvet Noarootsi vald, kes oli esialgu nõus ka ilma ametnike ja eelarveta osavallana tegutsema. Osavalla ainus kriteerium on osavallakogu olemasolu. Ametnikud ja eelarve võivad olla, aga ei pea olema.

Leevendab sundi liituda

Noarootsi volikogu esimees Margus Laidmets ütles, et isekeskis on osavalla staatusest Noarootsis olnud juttu läbirääkimiste algusest peale, polnud aga päris selge, missugune see osavald peaks täpselt olema. Kullamaa visioon seevastu oli konkreetne ja täpne: peale osavallakogu tahetakse oma eelarvet, seitset ametnikku, nagu on seni olnud, ja osavallavanemat.

„Ühe omavalitsuse osavallad peaksid mõtlema ühtemoodi. Meil eraldi ei ole mõtet teisiti teha,” ütles Laidmets. „Kullamaal oli oma pakett valmis. Läheme välja sama paketiga.”

Määrus, mis kirjeldab Kullamaa ja Noarootsi osavalla toimimise aluseid ning lisatakse ühinemislepingusse, peaks Lääne-Nigula vallavanema ja ühinemiseksperdi Mikk Lõhmuse sõnul saama valmis järgmisel nädalal.

Laidmetsa sõnul tahab Noarootsi osavalla staatust mitmel põhjusel. „Hirm, et kohapealt kaob juhtimine. Siis nime küsimus. Jääb ikkagi Noarootsi osavald. Kolmandaks. Oleme ääreala, nurga taga, keskustest kaugel,” loetles Laidmets osavalla eeliseid.

Noarootsi vallavanem Triin Lepp ütles, et osavald peaks aitama säilitada Noarootsi kultuurilist eripära ja leevendaks sundi liituda. „Oleme sundseisus. Volikogu on öelnud, et pole vaja liituda, siis aga pandi ette 5000 elaniku piir,” ütles Lepp.

Haldusreformi seaduse järgi peab kohalikus omavalitsuses olema vähemalt 5000 inimest.

Kullamaa pakett

Vajadust võimu kohapeale jätta toonitas ka Kullamaa volikogu esimees Einar Pärnpuu: „Siis ei jookse võim kohapealt ära. Saame oma asja rohkem määrata. Selge on see, et ühendvallas elu paremaks ei lähe.”

Kullamaa osavallal oleks oma eelarve, mis moodustab ühe osa ühendvalla eelarvest, osavallavanem ja osavallakogu. Senist otsustusõigust osavalla staatus Kullamaale siiski ei jätaks, sest haldusreformi seadus niisugust asja ette ei näe. Osavallakogu saab esitada volikogule eelnõusid ja teha ettepanekuid, aga otsustusõigust tal ei ole.

„Kui täna otsustame ise, siis edaspidi otsustab ühendvalla volikogu,” nentis Kullamaa vallavanem Jüri Ott. Siiski on osavald Oti sõnul parem kui mitte midagi. „Muidu oleks Kullamaal ainult teeninduspunkt, kus kaks tütarlast võtaksid avaldusi vastu,” ütles Ott.

Praeguses Lääne-Nigula vallas tegutsevad teeninduspunktid Linnamäel ja Ristil.

„Meie ettepanek on, et säiliksid ka töökohad. Meil on palgal seitse inimest, ja nii peaks jääma,” ütles Ott. Osavald tegutseks Oti sõnul ühendvalla ühe asutusena. Osavalla eelarve oleks nagu mis tahes asutuse eelarve. „Meie ettepanek on, et osavallavanem oleks suure vallavalitsuse liige,” ütles Ott.

Kullamaalt volikogusse pääsenud oleksid ka osavallakogu liikmed, ülejäänud kogu moodustuks neist, kes samuti kandideerisid, aga volikokku ei pääsenud. Praegu on Kullamaa volikogus 11 liiget, osavallakogus oleks 9–11 liiget, ütles Ott.

Alles jääksid ka Kullamaa lipp ja vapp. „Miks peaksid lipp ja vapp prügikasti minema?! Aukodanike valimise jms võiks aga ühtlustada,” ütles Einar Pärnpuu.

Mikk Lõhmuse sõnul ei ole Eestis praegu sisult ühtegi osavalda. „Nime poolest on, aga reaalselt nad ei toimi,” märkis Lõhmus.

Siiski pole osavalla moodustamine Lõhmuse sõnul halb mõte. „Üleminekuperioodil on võimalik katsetada eri juhtimismudeleid. Eks esimesed neli aastat näita, kas osavallad hakkavad tööle või mitte. Kõige hullem on, kui ootused liiga üles köetakse. Osavald ei ole valla koopia,” ütles Lõhmus.

Mis on osavald

• tegutseb valla maa-alal ja koosseisus osavalla põhimääruse järgi,
• põhimääruse kinnitab volikogu,
• i tähenda kahetasandilist omavalitsust või minivalla mudelit vallas,
• eesmärk on kohaliku identiteedi hoidmine ja kogukonna kaasamine otsuste langetamisse,
• ei ole iseseisvat eelarvet, vaid valla eelarve osa,
• ei ole iseseisva otsustamise õigust,
• ei ole eraldiseisev juriidiline isik, näiteks ei saa osavald kohtu poole pöörduda,
• peab olema osavallakogu,
• osavallavanem ja ametnikud võivad olla, kui nii otsustatakse,
• osavallavanema võtab neljaks aastaks tööle vallavalitsus.

Allikas: Rahandusministeerium

Kullamaa tahab osavalla staatust ka Märjamaa kosseisus

Kuigi Kullamaa ühinemisläbirääkimised Lääne-Nigulaks on jõudnud ühinemislepingu kokkukirjutamiseni, pole Kullamaa volikogu esimehe Einar Pärnpuu sõnul kindel, et Kullamaa Lääne-Nigulaga ühineb.

Kullamaal on pooleli läbirääkimised ka Märjamaa vallaga. Pärnpuu sõnul pooldaks volikogu enamus Märjamaaga liitumist. „Kui volikogu peaks praegu otsustama, siis oleks otsus Märjamaa kasuks,” ütles Pärnpuu.

Ka Kullamaa rahvaküsitlus näitas, et Lääne-Nigulale eelistatakse kohapeal Märjamaad.

„Märjamaaga liitumise võimalust ei tasuks alahinnata,” ütles Pärnpuu.

Kullamaa nõuaks omale osavallastaatust ka siis, kui otsustataks ühineda Märjamaaga.

Kaie Ilves