Elektrilise ratastooliga kõnniteel liikumine tehakse seaduslikuks. Foto: arhiiv
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal esitab valitsusele liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis tuleneb valdavalt EL õiguses toimunud muudatustest, eesmärgiks suurem liiklusohutus ja õigusselgus liiklejatele.
„Uue seadusega oleks võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h," selgitas Michal.
Haapsalu linnapildis on mõlemad juba igapäevane nähtus.
Muutuvad ka tüübikinnituse saamise nõuded, ning maanteeamet saab liiklusesse mitte lubada sõidukeid, mille tüüp on kinnitatud, kuid mille komponendid võivad elule või tervisel ohtu kujutada. Sõidukite hooldusteave ja info saab samuti kättesaadavamaks ning sõidumeerikute kontroll muutub selgemaks, et tõsta liiklusohutust,“ lisas Michal.
Täna kehtivas liiklusseaduses ei ole välja toodud nõudeid näiteks tasakaaluliikurile või piiratud liikumisvõimega inimeste liikumise abivahenditele (ingl. k. mobility scooter). Kuna mõlemad on elektrimootoriga liikuvad, siis võis neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.
Muudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ning nende kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h.
See tähendab, et uue seadusega hakkavad tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele kehtima jalakäijate liikluseeskirjad.
Muudetakse ka maanteeameti rolli tüübikinnituste (sõidukile määratakse nõuetele vastamisel kindel kood) andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena. See tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub osapooltele lihtsamaks.
Samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale. Sellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused (näiteks rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks).
Uue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavuse. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs. Selleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.
Samuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid. Muudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus.
