Tervise Arengu Instituudi tehtud alkohoolsete jookide testostlemine näitas, et Lääne-Eestis küsitakse dokumenti vaid 29 protsendil alkoholiostudest.
Dokumenti on hakatud sagedamini küsima, eriti just kange alkoholi ostmisel. Ka on vähenenud erinevus maa- ja linnakaupluste vahel.
Üle-eestiline testostlemine viidi sel suvel läbi kolmandat korda, enne seda 2014. aastal. Kui siis küsiti noortelt vanust tõendavat dokumenti alkohoolse joogi ostmisel vaid igal neljandal ostul (26 protsendil ostudest), siis sel suvel keskmiselt 45 protsendil ostudest. Noormeestelt ja neidudelt küsiti dokumenti enam-vähem võrdselt.
Uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk märkis, et kange alkoholi puhul pööratakse dokumendi küsimisele rohkem tähelepanu kui lahja alkoholi ostmisel. „Lahjade jookide ostmisel küsiti dokumenti 44 protsendil ostudest ning kangete alkohoolsete jookide ostmisel 64 protsendil ostudest.“
Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides – 65 protsendil ostudest. „Kõige vähem aga tanklates – 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides – 41 protsendil ostudest,“ lisas Sokk. Asulatüübiti (pealinn, muu linn, maakoht) tema sõnul dokumendi küsimise osas suuri erinevusi ei esinenud, küll aga oli vahe olemas 2014. aastal – siis küsiti dokumenti linnades (v.a. Tallinn) 35 protsendil ostudest ja maal 19 protsendil ostudest.
Võrreldes 2014. aastaga on Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Viru regiooni näitaja märgatavalt paranenud, Lääne-Eesti ja Tartu näitajad on samad. Kui näiteks Põhja-Eestis küsiti alkohoolse joogi ostmisel dokumenti 53 protsendil ja Lõuna-Eestis 65 protsendil ostudest, siis Lääne-Eestis vaid 29 protsendil ostudest. „Kuna eelmises uuringus ei olnud üheski regioonides dokumendi küsimise näitaja eriti kõrge, siis nüüd, kui asjad on paranenud, torkab Lääne-Eesti erinevus eriti silma,“ märkis Sokk.
Vanemspetsialist lisas, et kuigi testostlejad olid kõik samas vanusevahemikus, olid individuaalsed erinevused dokumendi küsimisel üsna suured, jäädes vahemikku 25–74 protsenti. „Seega saab täheldada, et dokumendi küsimise sagedust mõjutab ka konkreetne testostleja ning kuivõrd hinnatakse teda alaealiseks,“ lausus Sokk. „Tegelikult ei pea teenindaja olema suuteline hindama, kas alkoholi ostev inimene on 17- või 18aastane, vaid ta peaks olema suuteline küsima dokumenti ka 25aastaselt või vanemalt inimeselt ning seda sama enesestmõistetavusega nagu küsitakse kaupluse kliendikaarti.“
Testostlemise eesmärk on hinnata kui lihtne on noortel poest alkoholi kätte saada ning protsessi käigus mõista, miks dokumenti ei küsita. Seejärel saab nii müügikohti kui ka teenindajaid toetada, koolitada ning panna neid mõistma, miks peaks noorelt dokumenti küsima ja kuidas seda võimalikult konfliktivabalt teha.
Triin Soku hinnnagul ei saa paranenud näitajaid vaadates veel öelda, et kogu töö on nüüd tehtud. „Tulemustele on kindlasti kaasa aidanud ettevõtjate endi poolt teemale tähelepanu pööramine, teenindajate koolitamine ning ka üldsuse teavitamine. Samuti on Tervise Arengu Instituut koostöös mitmete kohalike omavalitsustega suunanud nii lastevanemaid, ettevõtjaid kui kogukonnas aktiivseid inimesi pöörama rohkem tähelepanu alaealistele alkoholi kättesaadavuse piiramisele.“
Testostlemises osales kokku 12 noort vanuses 18-19 aastat, kes tegid üle Eesti erineva suurusega poodides kokku 258 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel võrdselt. Testostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui seadusandlust.
