Maanteeameti otsus võimaldada juhilubade eksameid edaspidi vaid suuremates linnades sooritada, on põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Muuli (fotol) sõnul riigireformi üle irvitamine.
"Maanteeameti otsus lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades on riigireformi üle irvitamine," kirjutas Muuli suhtlusvõrgustikus Facebook. "IRL-i saadikurühm oli selle plaani vastu juba kevadel, aga nüüd tutvustas maanteeamet rahvale juba otsustatud asjana ümberkorraldusi, mida valitsus pole heaks kiitnud. Mina ei hääleta ühegi riigireformi seaduseelnõu poolt enne, kui need maanteeameti ümberkorraldused on tühistatud, ja ma loodan, et sama meelt on riigikogus kogu meie saadikurühm."
Muuli sõnul ei käi jutt sugugi vaid pisikestest maakonnalinnadest. "Jutt käib sellest, et isegi Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas lõpetab riik teatud teenuse osutamise, rääkimata suuruselt viiendast linnast Kohtla-Järvest," selgitas Muuli. "Sealsed elanikud peavad hakkama sõitma sõidueksamite tegemiseks väiksesse maakonnalinna Rakveresse, kuhu Narvast on ligi 120 kilomeetrit. Teistes Eesti piirkondades on välja mõeldud samasugused jaburused."
Jutt ei käi Muuli sõnul ka juhtimisest, sest juhtimistasandeid ei vähendata ja ühtki bürood ei suleta.
"Lihtsalt teenust, mida saab osutada üksnes füüsiliselt, enam ei osutata, ehkki kõik bürood jäävad alles," kirjutas Muuli. "Sõidueksami tegemiseks peab edaspidi sõitma suurest linnast – näiteks Narvast – mitu korda väiksemasse linna – näiteks Rakveresse. Selle asemel, et üks sõiduõpetaja sõidaks autoga kord-paar nädalas Narva ja võtaks seal vastu sõidueksami, peavad kõik juhilube taotlevad narvakad sõitma Rakveresse. Et aru saada, kui tobe see on, võiks ette kujutada, et kõik tallinlased peavad edaspidi sõidueksameid tegema näiteks Paides."
Maanteeamet teatas teisipäeval, et käivitab 1. oktoobril tsentraalse eksamikeskuse, et tõsta eksamineerimise kvaliteeti, ühtlustada ootejärjekordi ja vähendada korruptsiooniriski ning samas väheneb nende asulate arv, kus saab anda sõidueksamit. Samas lubati üle vaadata teeninduskohtade võrgustik ja muuta väiksemates kohtades büroode lahtiolekuaegu neist ühtegi päriselt sulgemata.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva teatas kolmapäeval, et peab maanteeameti otsust piirata teenuste osutamist väiksemates linnades lühinägelikuks ning riigi- ja haldusreformile vastu töötavaks. "Sotsiaaldemokraatidel on seda väga keeruline toetada," ütles Kõva.
Riigilõivud kasvasid pilvedesse koalitsioonierakondade populistlike valimislubaduste ja pühaks peetava ettevõtte tulumaksu puudumise kompenseerimiseks.Aktsiisid lõivud jms kaudsete maksude tõstmine on nüüd jõudnud üle selle piiri kus nende edasine tõstmine pigem langetab maksutulu,sest vastavad tegevused lihtsalt kas jäetakse tegemata või tehakse kusagil mujal kus maks mõistlikum.
Juhilubade tegemise lugu on heaks näiteks valitsuse”regionaalpoliitikast”-väiksematest kohtadest tõmmatakse teenust,töökohti ja ressurssi suuremate keskuste ülalpidamiseks ja palgatõusuks.
Riigilõivude teema on kusjuures äärmiselt huvitav, lihtsalt numbrilised võrdlused on juba sellises skaalas Eesti kahjuks, et absurdsust on ka asi ammu kaugel. Mistahes riigilõivud on sadades kordades suuremad (kohati) kui mujal Euroopas ja selline sõna otseses mõttes kodanike röövimine riigi poolt tuleks koheselt lõpetada. Riigilõivu eesmärk võib olla küll teatud kulude hüvitamine mingi paberi trükkimiseks aga ühe automaatse paberikese tegemine, mis ametnikul võtab 5 minutit tööaega ja 1 leht printimist ei saa maksta näiteks 50-120 euri. Viiitsib mõni ajakirjanik sellesse teemasse süüvida? oleks tänuväärne.
ja muide, kas teadsite, et arenenud naaberriikides ning mujal euroopas on ARK riigilöivud naeruväärselt väiksed vörreldeks eesti omadega. Meil on auto ümber kirjutamine 57 EUR, mujal jämedalt 15 eur. Ja tänu sellele kallile hinnale on eestis ülearu palju odavaid autosi mis on kellegi nimel kes müüs auto kunagi aastaid 10 tagasi peale mida on seda 10 korda edasi müüdud. Keegi ei tea kelle nimel see on, auto ammu vanarauas aga arvel siiski olemas. Vöi näiteks, eestis on eritellimusel numbrimärk 700+ eur, saksamaal 10eur. Vöi miks on meil liikvel palju Soome ning Läti-Leedu numbrites autosi – sest nende arvele saamine eestis… Loe rohkem »
kadusid kauplused, seejärel sularaha automaadid, nüüd ARK teenused. ja alles oli siin körval uudis, et kolige mere äärde maale elama. Mida sa seal teed kui pead iga toimetuse ajamiseks kaugel pealinnas käima.
Aga asi pole ainult juhilubades. See nn. riigireform ja valdade sundliitmine nàitab,et tegu on refi ja sotside ràige jòu kasutamisega vabalt valitud volikogude vastu vòimu oma kàtte saamiseks. Ùhinemine peab olema vabatahtlik ! Ja enne ùhinemist peab vòtma vajalikke vòlgu,sest pàrast vòite unistama jààdagi – kogu raha làheb keskustele. Mats jààb ikka matsiks.