Allar Jõksi ema Õie Jõks meenutab: kuidas pesamunast sai presidendikandidaat

Allar Jõks oli ema Õie sõnul läbi ja lõhki hea laps. Foto: erakogu

Allar Jõksi ema Õie Jõks ütleb, et Allarist lapsena ei ole tal mitte midagi rääkida. „Teate, ma räägiksin küll, aga mul ei ole. Ta oli nii vaikne, nii sõnakuulelik. Läbi ja lõhki hea laps,” ütleb Õie.

Paar nädalat tagasi andis too hea laps teada soovist kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks.

Ega see emale päris üllatusena saanud tulla? Allar Jõksi nimi oli ju varemgi läbi vilksatanud, kui oli valimistest juttu.

Siis ma mõtlesin, et väga kena, kui temast niiviisi lugu peetakse, ja sinnapaika see jäi.

Mis ema süda ütles, kui teada saite, et pojast võib päriselt saada president?

Ema süda ei ütelnud mitte midagi. (Mõtleb.) Eks ta algul, jah, ehmatas natukese. Nagu ikka ehmatab selline uus asi, millega ei ole harjunud, ja siis järsku üteldakse. Teistmoodi ma ei oska seletada.

Nüüd olete harjunud?

Teate… (Mõtleb.) Kas ta saab presidendiks või ta ei saa – minule jääb ta ikka mu pesamunaks. (Allar Jõksil on kümme aastat vanem vend Henn ja 13 aastat vanem õde Ingrid – toim)

 Aga ikkagi. Missugune oli Allar Jõks lapsena?

Ta oli vaikne poiss, olemuselt vaikne, mitte selline elavhõbe, et ei püsi pudeliski paigal. Ma ei mäleta, miks ma talle kord ütlesin: „Kõik annan ma sulle andeks, ainult valetamist ei anna!” Ma ei olegi mitte kunagi tabanud, et Allar oleks valetanud.

Allar oli Kullamaal kolmandas klassis või nii, kui õpetaja rääkis, et pani lapsed lehti riisuma. Läks ise ära, ütles, et lapsed lõpetagu töö ära, ja Allarile, et Allar kirjutagu pärast seinalehte artikkel kõigest nii, nagu oli. Allar kirjutaski artikli ja pani lõppu: „Ja lõpuks pidasime porisõda.” Õpetaja küsis, miks ta seda kirjutas. Allar ütles: „Aga te ütlesite, et ma kirjutaks nii, nagu oli, ja me ju pidasime porisõda!”

Lasteaias kasvataja rääkis, et lapsed pidanud enne magamajäämist padjasõda. Kasvataja küsinud järjest laste käest: kas sina ka pidasid? Kes peitis pea teki alla, kes naeratas, kes raputas pead. Allar ütles, et jah, pidasin küll. Kasvatajal olnud kohe nagu imelik kuulata.

Kas ta tahtis lasteaias käia?

Ei tahtnud. Tahtis ikka kodus olla. Kui ma teda üles ajasin, siis meelitasin, et lähme vaatame, kas lehmad on juba väljas. Siis tuli poiss ikka rõõmsamini üles. Lasteaiatee viis karjamaast mööda. Individuaalsektor köietas seal oma lehmi. Lehmad Allarile meeldisid. Nii ta kasvas.

Kas hinded olid head?

Jaa, hinded olid hääd. Mis ta lemmikaine oli, seda ma ei oskagi ütelda. Kui hinded on hääd, siis… Ei teagi. Raamatuid ta luges. Vahepeal luges kõike, mis oli seotud spordiga. Kõiki neid aastaraamatuid. Lindistasid sõpradega, siis olid lindid, plaate ei olnud, ja kambakesi kuulasid muusikat, kuigi Allar väga musikaalne ei ole.

Viisi ikka peab?

Noh… Mõnel laulul ikka peab.

Ingrid (Allar Jõksi õde – toim) ütles, et Allar ei kannata ebaõiglust ja et see on ema käest päritud. Kas see on õige, et ema käest?

On küll. (Paus.)

Ehk räägiksite sellest lähemalt?

(Paus kestab.) Allar kas saab presidendiks või ei saa. Kui ta saab, vaat siis ma võin rääkida. Kui ta ei saa, siis räägin ma veel parema meelega. (Paus.) Aga see ebaõiglus, jah, see teeb kohe haigeks.

Ja lugemisharjumuse päris Allar Jõks kah ema käest?

Küllap ta päris. Aga kuidas ta lugemise selgeks sai, seda ma ei mäleta. Eks vend ja õde teinud koolitükke ja ta hakkas nende kõrvalt lugema. Et see on A ja see on B, seda ei ole mina talle õpetanud. Lapsena luges ta kõike nagu ma isegi.

Kas on midagi, mida Allar Jõks ei ole ema käest pärinud?

Ta on väga tasakaalukas. Mina nii tasakaalukas ei ole. Esiteks on mul kärsitu iseloom, ja teiseks lähen ma närvi. Allar ei lähe, on alati väljapeetud.

Kuidas see juhtus, et kõik kolm last läksid juurat õppima? (Ka Allar Jõksi õde ja vend on Tartus õppinud juurat – toim)

Mina seda lastele pääle ei surunud. Seda ma neile ütlesin, et ükskõik, mis tööd nad tegema hakkavad, kõrgem haridus peab olema! Haritud inimene on ikka haritud inimene!

Läks siis õele ja vennale järele?

Ma arvan küll! Ükskord poisid arutasid, et vanema õe konspektid olid ju olemas, oli see huumor või mis.

Lapsed oleks teil nagu ise üles kasvanud…

Ise kasvanud selles mõttes, et ma ei ole pidanud neid karjatama. Aga seda peab küll ütlema, et mida Allar teeb, seda teeb ta, kuidas nüüd ütelda… Ihust ja hingest. Kullamaal ajasid poisid jalgpalli taga. Eks Allar ka. Pall läks eest ära, jalg vastu posti, varvaste hulgimurd, ega see takistanud tal jalgpalli taguda. Toompea meeskonnas mängis ta ka, mitu korda oli jalg kipsis. Lõpuks jättis järele, viimast korda oli liiga kaua kipsis. Nii hasarti läks.

Loomi on ta armastanud ja tööd teinud. Olin Kullamaal zootehnik, ikka tuli ajada loomi ühest koplist teise ja lauta. Allar oli üks ajaja koos teiste poistega. Kui oli vaja, läks lauta kah. Tõusis kell neli üles ja läks loomi lüpsiplatsile ajama. Kui Allar sõjaväest tuli, tavaliselt võtavad poisid siis puhkust, läks ta kolmandal päeval sigalaid pesema. See on must, külm ja räpane töö, aga tema tahtis, et tal oleks oma raha. Kui me Nõvale tulime, aitas Allar alati heina teha. Maja oli paras ubrik. Allar käis ülikoolis, aga kui vähegi sai, tuli appi ehitama.

Kui tihti poeg praegu kodus käib?

Kaks korda kuus ja suviti tihemini.

Kui pojast saabki president, mis nõuande talle kaasa annaksite?

Ära peta nende usaldust, kes sind usaldavad. Mis sa oled lubanud, see tuleb täita.

Allar Jõksi õde: Ebaõigluse taju on tal emast
Ingrid Raag, Allar Jõksi õde, ASi Uuemõisa Invest tegevdirektor

Kui mina ülikooli läksin ja kodust välja kolisin, oli Allar viieaastane. Võib-olla kahes asjas olen ma tema elu mõjutanud. Et Allar läks õigusteadust õppima, see on meil vennaga kahasse. Mina läksin esimesena, Henn tuli järele ja nagu Allar on öelnud, et temal ei jäänudki enam muud üle. See tundus nii loomulik.

Teine asi on, et ta Läänemaale sattus. Mina tulin pärast ülikooli siia 1976 tööle ja ema tuli Allariga mõne aasta pärast järele, et mulle toeks olla ja aidata lapsi hoida. Et meil on peres kolm juristi, läheb perekondlikel koosviibimistel sageli juriidilistel teemadel vaidluseks. Teistele on see tõenäoliselt üpris tüütu ja igav. Ema ja poisid arutlevad ka poliitika üle.

Allar on töökas, järjekindel ja hästi tundliku sotsiaalse närviga. Tajub ebaõiglust teravalt. See on tal emast.

Allar armastab väga lugeda nagu ma isegi ja see on kah kodunt pärit. Kõik hea, mis meis on, on kodunt ja emalt, ülejäänu on tulnud haridusega ja Allaril muidugi ka tööga. Kui ma ülikooli lõpetasin, siis tundsin, et olen vendadest palju targem, aga poisid on minust ammugi ette läinud