Kuigi töötleva tööstuse 1-protsendiline tootmismahu kasv aprillis on jätkuvalt nõrk tulemus, on ka selles tööstusharus näha, et languse põhi on möödas ja olukord paranenud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil).
EL võrdluses on sel aastal Eesti töötlev tööstus olnud oma tootmismahtude langusega nõrgemate riikide hulgas. Samas on selle languse taga paljuski just elektroonikatoodete tootmismahu tugev vähenemine. Nii nagu oodatud, on elektroonikatoodete tootmismahu langus tasapisi taandunud, millel on oluline mõju kogu töötleva tööstuse üldpildile.
Puidutoodete tootmismaht kasvab küll mõõduka tempoga, kuid kasvukiirus on aeglustunud – kui 2014. aastal kasvas selle tegevusala tootmismaht 11%, 2015. aastal 7%, siis sel aastal on kasv aeglustunud keskmiselt 5 protsendile. Sellelegi vaatamata on puidutööstuse panus kogu töötleva tööstuse tootmismahtu suurim ja selle tegevusala lähiaja kasvuväljavaade tugev.
Töötleva tööstuse tootmismahtude paranemisele on aidanud kaasa aegamööda kosuv eksport. Kuigi aprillis suurenes selle tööstusharu ekspordikäive vaid protsendi võrra, toimub siin taastumine ja languse põhi paistab olevat seljataga. Pärast 9 kuud kestnud langust pöördus elektroonikatoodete (mobiilsideseadmete) eksport aprillis 10-protsendiliseks kasvuks ja see avaldas väga tugevat positiivset mõju kogu selle tööstusharu ekspordi üldpildile. Samas ei pruugi elektroonikatoodete lähiaja kasvu jätkumine üldsegi kindel olla, kuna uued tellimused on juba teist kuud järjest langenud.
Põlevkiviõlitoodete ekspordikäibe langus on süvenenud ning ulatus aprillis lausa 63 protsendini aastases võrdluses. Kuigi põlevkiviõlitoodete ekspordikäivet mõjutab jätkuvalt tugev hinnalangus, vähenevad ka nende toodete tootmismahud. Töötleva tööstuse ekspordikäibe juures tuleks arvestada, et kuigi ekspordihindade langus taandub, olid need aprillis siiski veel oluliselt madalamad kui aasta tagasi ning hinnamõju kõrvaldades kasvas töötleva tööstuse ekspordimaht aprillis esialgsel hinnangul 3%.
Sel aastal ootame meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvu, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi ja koos sellega ka tootmismahtusid. Samas lisab juba kaks kuud kestnud uute tellimuste langus kasvuväljavaatele ebakindlust. Eesti on oma suurematest ekspordi sihtriikidest viimase kümne aastaga kõige enam turgu juurde võitnud Põhjamaades – Soomes, Rootsis ja Norras. Maailmas on aga ekspordimahukasv viimastel aastatel oluliselt aeglustunud ning eelmisel aastal selle rahaline väärtus isegi langes. Lõppkokkuvõttes mõjutab see ka meie eksporti ja tootmisvõimalusi.
Ekspordikasvu pidurdab Hiina ja mitmete teiste arenevate turgude majanduskasvu aeglustumine ning koos sellega nende impordinõudluse vähenemine, madalatest toorainehindadest, eriti aga energiahindadest, ja väiksemast nõudlusest tingitud madalamad ekspordihinnad ning samuti ka vähenenud investeeringud. Siia tuleks juurde lisada veel konkureeriv vahetuskursipoliitika (kus mitmed riigid üritavad küll oma eksporti toetada valuuta nõrgendamisega, kuid mis piirab nendesse riikides importi), jätkuvalt suur protektsionism maailmamajanduses, kus üha rohkem antakse oma riigi tootjatele eeliseid ja kaitstakse turgu ning lõppkokkuvõttes ka euroala jätkuvalt suur kokkuhoiupoliitika, mis pidurdab nõudlust.
- Pärast aasta aega kestnud langust jõudis Eesti tööstussektor aprillis tagasihoidliku, 1-protsendilise kasvuni.
- Selle aasta esimestel kuudel on tööstussektori mahumuutuse numbrid olnud küll üsna volatiilsed, kuid aprill näitas, et tootmismahu languse põhi jäi (selleks korraks) möödunud aasta lõppu ning pilt on viimastel kuudel paranenud.
- Tööstusharudest on tootmismahud kosunud nii energeetikas kui ka töötlevas tööstuses. Seevastu mäetööstuses ning koos sellega ka põlevkiviõlitoodete tootmises on mahu- ja käibelangus madalate naftahindade tõttu hoopis süvenenud. Samas on nende kahe tegevusala lisandväärtuse osakaal kogumajanduses väike (mäetööstusel 1,4%, põlevkiviõlitoodetel alla poole protsendi), mistõttu on ka nende negatiivne mõju mõnevõrra tagasihoidlikum.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
