Haapsalu kutsehariduskeskuses sai valmis uus, üle poole miljoni euro maksnud köögikompleks, mis lubab kokaõpilastel lõpuks igaühel oma pliidi taga askeldada.
Õppeköögi laiendamine tõi kaasa ka elektrikaablitööd, ventilatsiooni uuendamise ja isegi koolimajale uue otsaseina tegemise. Aasta alguses remonti alustanud Tartu firma Evico lõpetas tööd 13. mail, nagu lepingus ette nähtud. Praegu käib köögiseadmete paigaldus, mida teeb AS Metos.
„Ehitustöö läks maksma pisut alla 400 000 euro ja seadmed umbes 150 000 eurot, kokku ligikaudu 550 000 eurot. Vanasti sai selle raha eest mitu individuaalelamut püsti panna,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov.
Vana mure
Kõik algas sellest, et kutsekooli õppeköök oli väga väike. „Meil ei olnud piisaval arvul töökohti kokaõppeks. Õpilased pidid mitmekesi üht pliiti jagama, ka köögimasinad olid vananenud,” ütles Danilov.
Ingrid Danilov läks kutsehariduskeskust juhtima 2010. aastal ja raha oli köögi uuendamiseks taotletud juba enne seda. Mullu sai kool Riigi Kinnisvara ASi ja haridusministeeriumiga köögiremondi asjus kokkuleppele.
Köögi laiendus oli suur töö. „Tuli ka teiste ruumide planeeringut muuta. Projekteeriti uuesti kogu köögikompleks – nii õppeköök kui ka suur köök,” rääkis Danilov. „See oli väljakutse, sest juurde ehitada ei saanud midagi. Seniste ruumide arvel tuli õppekööki laiendada ja teha seda nii, et need köögid vastaksid kõigile nõuetele, olgu see tervisekaitse või tööohutus.”
Objektijuht Vello Mürk ütles, et maja otsaseina vundament oli ära vajunud ja polnud ka soojustust. „Võtsime vana seina maha, tegime uue seina,” sõnas ta.
Danilovi sõnul oli köök enne remonti vahel päris väljakannatamatult külm. „Meil oli talvel ka vesi vahepeal jäätunud. Kui olid külmad talved, olid siin esmaspäevahommikuti isegi miinuskraadid,” ütles ta.
Mürk ütles, et kuigi objekt oli väike, ei teinud see tööd lihtsamaks. „Üldehituse ajal oli siin kümme meest, aga kui tulid eritööd – ventilatsioon, vesi, elekter, siis oma 20,” rääkis ta. „Suurel objektil on selles mõttes lihtsam, et saab töid rohkem hajutada. Siin on vaja kõigil korraga ühes kohas tööd teha.”
Uue köögi lae all on lausa tööstuslike mõõtmetega ventilatsioonisüsteem. „Katusel on veel rohkem, ehitatud on lausa uus ventilatsioonikamber,” ütles Mürk.
Alajaamast tõmmati kohapeale uus elektrikaabel. „Muidu poleks üldse vajalikku elektrivõimsust välja andnud. Elektrivõimsuse teema on meil olnud pidev mure. Võimsamat seadet ei saanudki kasutusele võtta, siis lükkas kohe voolu välja. Nüüd on elektrisüsteemil varu,” ütles Danilov.
Õppeköögis on nüüd 12 töökohta varasema kaheksa asemel. „Kui jagame praktilistes tundides kokkade õpperühma pooleks, on igal oma töökoht. Varem pidid mõned õpilased kahekesi ühte töökohta kasutama,” märkis ta. „Ka uute seadmete üle on meil väga hea meel. Nüüd saavad kokaõpilased rahulikul meelel kutseeksamit sooritada, sest koolil on kõik vajalikud köögiseadmed.”
Söögisaali remondiks löödi käed
Koos köögiga projekteeriti terve kutsekooli toitlustuskompleks – ka teenindusklass, söögisaal ja kohvik. Selleks esialgu remondiraha ei antud. „Nüüd oleme kõik tööde mahud kolmepoolselt läbi rääkinud – kool, Riigi Kinnisvara ning haridus- ja teadusministeerium – ja saime lõpuks ministeeriumilt neile töödele heakskiidu,” ütles Danilov.
Nüüd hakkab Riigi Kinnisvara ette valmistama uut hanget. „Loodame, et remont saab suvel teoks ja töö sügiseks tehtud, sest ehitusmahud pole enam suured. Ise me arvame, et hiljemalt oktoobrist on meie söökla uuesti avatud,” sõnas ta.
Remondiga ühendatakse kohvik ja sajakohaline söögisaal. Sein võetakse vahelt maha, tuleb lükandsein, et saaks vajadusel kohvikunurga sööklast eraldada. „Vaheseina mahavõtt teeb ruumi avaramaks. Saab rohkem laudu paigutada ja õpilasi söögivahetunni ajal kiiremini teenindada,” selgitas Danilov.
Remonti läheb ka teenindusklass. „Sinna tulevad uued baariseadmed, mida ei ole meil varem olnudki. Ootavad kõik pakendis, et remont saaks tehtud,” ütles ta.
Danilovi sõnul ei ole edasine renoveerimine kuigi kallis, sest kõik kommunikatsioonid ja kallid tööd tehti esimeses etapis. Hinnangute kohaselt jääb teise etapi maksumus 100 000 euro kanti,” pakkus ta.
Koka eriala on populaarne
Haapsalu kutsehariduskeskuses õpib praegu umbes 80 koka eriala õpilast. Sügisel avab kool täiskasvanute kokaõppe. Ingrid Danilovi sõnul on eriala koolile tähtis, sest turismilinnas Haapsalus on palju kohvikuid ning toitlustus- ja majutusettevõtteid. „Pragu on ta IT-eriala järel noorte seas populaarsuselt teine eriala,” lisas Danilov.
Fotod: Arvo Tarmula
Ma olen ülatunud et öeldakse et on palju töökohti Haapsalus kokkaerialal kui reaalsus on et 80% on suvehooajaks ja siin ei ole palju voimalusi.