Kiirusepiirangu ala 30 km/h laieneb Haapsalu vanalinnas tunduvalt. Fotod: Urmas Lauri
Haapsalu linna liikluskomisjon tegi 30 km/t kiiruspiirangu ala kohta uue ettepaneku, millele ütles linnapea Urmas Sukles juba jah-sõna.
Ametlikult pole linnavalitsus liikluskomisjoni uut pakkumust veel arutanud, kuid Suklese sõnul on sellele tema põhimõtteline jah-sõna antud. „Kiiruspiirangu ala läks selle muudatusega oluliselt väiksemaks, markeeritakse paremini ära ja inimesed saavad aru, kus ala algab ja lõpeb. Liikluskomisjonis välja pakutud lahendus on loogiline ja sellele variandile paneks ma küll oma käe alla,” ütles Sukles.
Liikluskomisjon arutas üle-eelmisel nädalal taas 30 km/t piiranguala kehtestamist, sest Sukles ei olnud esimese variandiga nõus. See nägi ette, et kõik Tallinna maanteest vanalinna pool olevad tänavad jääksid piirangutsooni.
Linnapea hinnangul ei oleks nii suur piiranguala aga põhjendatud. Samuti kritiseeris Sukles välja pakutud märgistuse lahendust, mis tekitanuks selguse asemel korraliku segaduse. Linnapea tegi liikluskomisjonile ülesandeks asi uuesti läbi analüüsida ja nõrkadele kohtadele lahendused pakkuda.
Viimasel liikluskomisjoni istungil osalesid Peeter Vikman, Tõnis Aido, Alar Tõnisson, Helmut Luik, Eha Kallaste ja Meelis Laurmann ning Urmas Sukles.
Lauspiirangut ei tule
Liiklusohutuse spetsialist Tõnis Aido ja Lääne maavalitsuse ühistranspordi vaneminspektor Alar Tõnisson tegid ettepaneku, et terves linnas võiks kehtestada piirkiiruse 40 km/t, kuid see mõte jäeti liikluskomisjonis targu kõrvale. „Haapsalust ei saa esimest linna Eestis, kus kehtib kogu linnas kiiruspiirang 40 km/t,” ütles Vikman. Aido teine mõte oli, et 30 km/t piirang võiks kehtida vanalinnas ja väikestel tänavatel. Alustuseks kritiseeris ta komisjoni istungil teravalt 30-piirangu märkide praegust asetust vanalinnas ja Lossiplatsist mere poole jäävail tänavail. „Seal on täielik segadus! Mitte keegi ei suuda jälgida, kus piirang algab või lõpeb!” ütles Aido. Temaga samal arvamusel oli ka Sukles.
Nõrga kohana nimetas Aido, et näiteks kohtumaja poolt kesklinna sõites on Laine juures 30 märk, Viigi kohviku ristmik lõpetab selle kiiruspiirangu ja mitte miski ei keela sõita algkooli ees, kus liiguvad lapsed, ohtliku kiirusega 50 km/t. Ehte tänavale keerates algab aga taas 30 km/t ala.
Kogu arutelu käis projektorist seinale kuvatud linnakaardi taustal ja selle peal hakati ka uue kiiruspiiranguala märgistust läbi mängima. Eesmärk oli jõuda lahenduseni, et võimalikult väheste märkidega saavutada lihtsalt ja kõigile arusaadavalt märgistatud kiiruspiirangu ala.
Selged piirid
Ühelt poolt algab uus piiranguala Vaba tänavaga – see külgneb Krahviaia ja lossipargiga, kus liigub palju turiste, samuti jääb alasse Läänemaa haigla. Tagalahe poolt tulles jääb alasse Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse ümbrus. Praegu on selle ümbruses lubatud sõidukiirus kohati 30, teisal 50 km/t. Teine sõidukiiruste ühtlustamise kese oli algkooli ümbrus – piiranguala algab Lahe ja Suur-Lossi tänava ristmikult, mis läheb üle Sadama tänavaks ja ristub Ehte tänavaga.
Lahe tänav jääb piirangualast välja, sest seal pole väiksem kiirus lihtsalt põhjendatud – tegemist on n-ö transiittänavaga, mis viib tööstusrajooni, pealegi on seal kandis kergliiklusteed.
Kuna suur osa tekkinud alast on juba praegu kiiruspiiranguga tsoon, leidis liikluskomisjon, et sõidukijuhtidel ei tohiks olla põhjust nuriseda. Ühtlasi tekib sel moel üheselt arusaadav piiranguala ja autojuht ei pea igal tänavanurgal kiiruspiirangu märke otsima.
„Liikluskomisjoni istungi protokoll on nüüd linnavalitsuse laual ja ootab heakskiitmist. Kolmapäeval on istung,” ütles Vikman ja lisas, et seekord ei tohiks ühtki tõrget tekkida.
Piirkiiruse üldist vähendamist hakkas liikluskomisjon arutama politsei ettepanekul. Haapsalu politsei piirkonnavanem Meelis Laurmann ütles Lääne Elule mai alguses, et piiranguettepaneku aluseks olid viimastel aastatel Haapsalus juhtunud liiklusõnnetused. Viimase viie aasta ja nelja kuu jooksul on Haapsalus juhtunud 182 liiklusõnnetust, millest 43s said viga inimesed. 182st 70 ehk umbes 40 protsenti juhtus Tallinna maanteelt vanalinna poole jäävail tänavail. Vigastatuid oli neis 16. Arvesse on võetud ainult politseis registreeritud õnnetused. Ei ole neid, mis lõpevad kindlustuses.
„30 km/t sõitva auto pidurdusteekond kuival teekattel on 13 meetrit, märja teekattega 17 ja lumega 26 meetrit. 50 km/t sõitva auto peatumisteekond on vastavalt 28, 38 ja 62. Päris korralik vahe,” selgitas Laurmann. „Jalakäija hukkumise tõenäosus 30 km/t sõitva auto ette jäämisel on viis protsenti, 50ga sõitva auto korral juba 40 protsenti ja 60 km/t sõitva auto puhul 70 protsenti.”
Just vanalinna poolel piirangu kehtestamiseks oli teisigi põhjusi. „Meil ei ole ju kõnniteid. Peatänavate ääres on, aga Jalaka, Sambla ja väikesed tänavad on kõik kõnniteedeta ja ka seal on olnud õnnetusi. Jalakäijail polegi tihtilugu muud valikut, kui sõiduteel kõndida,” ütles Laurmann.
Liikluseksperdid võiksid üle vaadata ka Lahe tänaval oleva ülekäiguraja (kohe kõrval on Lepatriinu mängumaa maja). Vanalinna poolt teed ületades (minnes suunaga Suur-Liiva tänava suunas) on jalakäija poole sebra peal, kui on alles näha, kas auto Väikese viigi poolt tuleb (ja teda märkab ning ka seisma jääb). Ääretult ohtlik koht, on õnn, et keegi pole auto alla jäänud.
Õhtu-Kallas, Lai, Väike-Liiva, Suur-Liiva ja Lembitu Lahest teine pool 30 alast välja jäävad? Need samuti kitsad või elanike sõidukeid täis ja kohati ilma kõnniteeta tänavad.
Seal on ju õueala.
Ma olen eluaegne traktorist miks ma komisjoni liige pole?
Inimese liikumise kiirused on erinevad. Mis saab siis, kui inimene kehakaaluga 120 kg põrkab vastu 30 km/h tunnikiirusega autoga, mis kaalub 1000 kg. Auto sees on 100 kg kaaluv inimene. Seega 1100 kg. Kas see 5% surma saamine on ikka piisavalt tõestatud. Milline on surmasaamise protsent autos viibiva inimese suhtes. See ei ole välja toodud. Ja kui autos on neli inimest, mis on nende saatus?
Võimatult kehvasti ja vanamoodsalt näeb selle Lääne Elu paberlehe külje kujundus välja, totter veiderdamine. Ladus lugemine tehtud nii segaseks ja tülikaks kui võimalik oma nipitamistega. (Ja järjest rohkem ka üldse kogu lehes.) Kui nii edasi läheb, loobun paberlehe ostmisest. Leht peaks justkui selgelt, lihtsalt, arusaadavalt kujundatud olema. Küsitagu oskajamatelt nõu, kui oma jõud üle ei käi. Jõudu!
Minu lemmik eksperitde komisjon,võimas seltskond
Komisjon koos linnapea ja tema asetäitjatega liiklusmärke varjavaid oksi ja põõsaid kärpima!
…palju nüüd sellel alal siis on tegelikult juhtunud liiklusõnnetusi, kus üheks osapooleks on jalakäija?
See nn liikluskomisjon võiks lahendada Tallinna-Tamme-Metsa, Tallinna-Vahtra ja Tallinna-Niine ristmike liikluskorralduse. Sealsete liiklusõnnetuste info on ka meedia vahendusel tava inimesteni jõudnud.
Hea inimene, näitaksid ehk teistele ka kohta, kus Metsa tänav ja Tallinna maantee kokku saavad???
Liikluskorraldus on iseenesest lihtne – kolm ringi, aga seda ei soovi ju keegi. Sisuliselt on tore, kui nende projektide teostamiseks linnal raha pole.
mis kuradi pimedad nurgad ja võssakasvanud liiklusmärgid…-peaasi et kiiruse maha saab…
Lahe tänava kurvil -Telgmaa maja juures- peaks ka põõsaid kärpima,mis jäävad Väikse Viigi poole.Pime pööre ju ! Aitäh.
Austatud komisjon!
Minul on kaks tähelepanekut. Need ei puuduta kiiruspiirangut, aga ehk abiks siiski:
1) Tallinna mnt ja Kase tänava ristmikul on ülekäigurada, mida kahjuks varjutab liinimast (post). Ei ole olulist vahet, kummalt poolt läheneda, ikka juhtub, et mõni noor liikleja (vahest ka vanem) jääb masti varju. Tahan autojuhina loomulikult vastavalt nende õigusele lubada sõidutee ületada, aga nende märkamine raske;
2) Sõites RUG mööblikaupluse juurest välja vastavalt viitadele, peatab mind Tööstuse tänavale väljasõites väsinud välimusega liiklusmärk. Märgist ei olegi lugu, aga võsa ja puud tuleb maha võtta, et näha Päästeteenistuse autosid.