Oleme nüüd ära näinud ka selle, kuidas sadama korruptsioonilohe ühe pea maharaiumise katsel kasvab uus pea kohe juurde, kirjutab kolumnist Anvar Samost (pildil).
Vaevalt soovis lühikest aega enne laevatellimuste altkäemaksujuhtumi avalikuks tulekut Tallinna Sadama nõukogu juhtinud Remo Holsmer Postimeest kohtusse kaevates sellist tulemust, nagu nüüd sündis. Saartega laevaühenduse pidamise lepingu kaotanud Vjatšeslav Leedo tunnistas küll kohtus, et Holsmer pole tema käest otse raha küsinud. Ometi ütles ta, et nelja sidrunit paberile joonistades küsis nelja miljonit eurot poliitilise toetuse eest lepingu jätkamisele samuti Reformierakonda kuulunud Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, kes raha ülekandmise järel soovitas edasi suhelda just Holsmeriga, „sest tema ajab sadamas seda liini”.
Korruptsioonilohe kolmest peast tuntuim on Tallinna Sadama nüüd juba endiste juhatuse liikmete Ain Kaljuranna ja Allan Kiili poolt Poola ja Türgi laevatehastelt nelja saartevahelistele liinidele mõeldud parvlaeva ehitustellimuse eest võetud altkäemaks. Asjaomase süüdistuse koostamisega neile tegeleb praegu prokuratuur. Juhtumist ajendatuna tegutseb riigikogu uurimiskomisjon, kes siiski uurib korruptsiooni riigile kuuluvas ettevõttes laiemalt. Lohe teine pea ongi poliitiline korruptsioon Tallinna Sadamas tervikuna. Siia alla kuulub aastaid kestnud võitlus ettevõtte nõukogu juhtinud Neinar Seli ning majandusministeeriumi vahel, mis päädis Seli korruptsioonikuriteos süüdimõistmisega riigikohtus. Kolmas pea aga on tänu Holsmerile uuesti tõusnud küsimus sellest, miks valitsus 2014. aasta juunis ootamatult saarte laevaühenduse uue lepingu asjus ootamatult Vjatšeslav Leedo kahjuks 180 kraadi meelt muutis.
Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuande mustand on valmis saanud ja ilmselt saab varsti avalikuks. Komisjonil õnnestus end alandades (kohtumine toimus kuulatava nõudmisel väljaspool riigikogu hoonet) vestelda isegi Neinar Seliga. Tegemist on nõrga fookusega, kuid mahuka – 74 lehekülge – dokumendiga, kust paljastub kõigele vaatamata kurb pilt Tallinna Sadama ühe seltskonna kasuks ligi 10 aastat kaldu olnud juhtimisest. Lühidalt võib öelda, et kaks poliitilist katust nautinud juhatuse liiget ning nõukogu esimees juhtisid riigile kuuluvat ettevõtet, nagu oleksid nad olnud enamusaktsionärid.
„Poliitiline mõõde muudab ministri järelevalve nõukogu üle probleemseks, sest kui ka minister leiab, et mõni nõukogu liige ei järgi oma tegevuses omaniku ootusi, ent poliitilist kokkulepet tema tagasikutsumiseks ei saavutata, peab minister tekkinud olukorraga leppima,” seisab lõpparuande tekstis.
Uurimiskomisjoni küsimustele vastanud altkäemaksujuhtumi järel ajutiseks juhatuse liikmeks määratud Garri Ginteri kirjelduse järgi oli Tallinna Sadam oligarhlik organisatsioon. Selle ilmingu olulise aspektina näeb aruanne Seli rolli, kelle nõukogu esimehe volituste aeg kattus Kaljuranna ja Kiili juhatuses oleku perioodiga: „Juhatuse kontrollimise asemel asus nõukogu esimees koos juhatuse liikmetega äriühingu igapäevast tegevust korraldama, võttes endale juhatuse eestkõneleja rolli.”
Lohe kõige värskem pea on eelkirjeldatuist lahutamatu, kuid selgelt eristuv. Miks said Ain Kaljurand ja Allan Kiil nii pikalt – üle 10 aasta – Tallinna Sadama juhatuses tegutseda? Miks oli nii suure ettevõtte juhatusel ainult kaks liiget ja juhatusse ei kuulunud isegi finantsdirektor? Kas sadama eri korruptsioonijuhtumitel on otseseid seoseid poliitikutega, mõne erakonnaga?
2008. ja eriti 2011. aastal käis tollase majandusministri Juhan Partsi ning Tallinna Sadama nõukogu esimehe ning teda toetanud Reformierakonna vahel terav võitlus, mis ulatus ka avalikkuse ette. 2014 oli juhatuse liikmete vahetamise küsimuses Selile sunnitud alla vanduma minister Urve Palo. Seekord pikendas nõukogu juba uue, kuid samuti reformierakondlasest esimehe Remo Holsmeri eestvedamisel juhatuse lepinguid lausa viieks aastaks. Palo oli küll enne juhatuse liikmete konkurssi saanud kaitsepolitseilt infot Kaljuranna ja Kiili tegevuses esinevate küsitavuste kohta, kuid see ei takistanud Holsmerit.
Kui nüüd lugeda Leedo äsja kohtus antud tunnistusi, tunduvad küsimused sadama juhatuse liikmete iga hinna eest ametis hoidmise kohta eriti olulised. Kuni pole neile selget vastust saadud ja kuritarvituste eest vastutust võetud, ei saa peaministri erakond siiralt läbipaistvast riigivalitsemisest rääkida.
Anvar Samost, kolumnist