Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ülevaade maailma ja Eesti majanduse käekäigust oli hea, arusaadav, rahulik, pisut positiivsust süstiv, ent kindlasti mitte liiga optimistlik.
Olulisim osa Eesti Panga aruandes on see, mis käsitleb juba pikemat aega ühiskonna ootustest madalamal püsivat majanduskasvu. Kes ei sooviks olla optimist? Aga meil on mullusest sügisest kogemus, kus eelarvearutelul Vabaerakonna fraktsiooni liikmed juhtisid tähelepanu valitsuse meie arvates liigsele optimismile, aga küsimusi sellel teemal ei võetud kuigi tõsiselt. Aeg näitas, et meie murel oli siiski alust.
Eesti Panga aruandest selgub kenasti, et keskpankade võimalus majanduskasvu edendada ei ole kuigi suur, pikemaajaliselt ei ole majanduskasv keskpankade võimuses. Tsiteerides Eesti Panga aruannet: „Pikaajaline majanduskasv tekib ikka siis, kui otsitakse ja leitakse võimalusi oma toodete konkurentsivõime tõstmiseks, mõeldakse välja uusi tooteid ja tehakse nende ideede elluviimiseks vajalikke investeeringuid.“
Eesti Panga aruanne ütleb delikaatselt, et pilt Eesti majanduse käekäigust on vastandlik ja Eesti majandus on teelahkmel. Vabaerakonna fraktsiooni arvates on Eesti majandus stagnatsioonis ja Eesti valitsusel puuduvad ideed. Need puudusid juba aasta tagasi, valitsuskokkuleppe sõlmimisel. Ja kuna äsja vastu võetud eelarvestrateegia toetub tollasele koalitsioonilepingule, siis jätkub selle strateegia põhjal stagnatsioon kuni 2020. aastani. Valitsuse väitele, et nende eelarvepoliitika stimuleerib majanduskasvu, meie riigi eelarvestrateegias mingit tõestust ei näe.
Eesti Pank ütleb, et kui riik ei tee majanduskasvu soodustavaid reforme, ootab meid paigalseis. Arutelul rahanduskomisjoni istungil oli pisut põhjalikumalt juttu, mis need reformid saaksid olla. Eesti Panga president arvas, et üldist võluvitsa pole, kohasem on n-ö peenhäälestus: tuleb igalt poolt väikeste reformide kaudu leida võimalus kas või 0,1% majanduskasvu tõsta. Ja nagu ka täna riigikogu saalis on korduvalt jutuks olnud – võtmesõna on paindlik tööturg ja ettevõtlikud, haritud inimesed.
Kuidas õnnestuks tuua tööturule inimesi, kellel ei ole mingil põhjusel võimalik täisajaga töötada? Vabaerakond on siin välja pakkunud võimaluse sotsiaalmaksu miinimum kaotada, minna üle tunnipõhisele maksuarvestusele. Sama on soovinud ka Tööandjate Keskliit. Kuidas õnnestub Eestisse meelitada oma ala tippspetsialiste, kellele tuleks maksta kõrget tasu? Siin on üks võimalus sotsiaalmaksu ülempiir, nn sotsiaalmaksu lagi, mille kohta on Vabaerakond samuti eelnõu menetlusse andnud. Kolmas meie eelnõu tulumaksumiinimumi tõstmisest vähendaks meie arvates sotsiaalset ebaõiglust ja suurendaks võimalust, et praegu mediaanpalka saavad töötajad ei lahkuks nõnda intensiivselt Eestist. Kui meie pakutud meetmed ei kõlba, siis las koalitsioon pakub paremaid. Aga me ei näe riigi eelarvestrateegias mingeid tõsiseid abinõusid olukorra parandamiseks tööturul, mida ettevõtjad ootavad.
Me räägime vähemalt paarkümmend aastat minu mäletamist mööda, et liiga suur osa põhikooli lõpetanutest jätkab gümnaasiumis, liiga vähe kutseõppes. Aga kogu selle aja jooksul ei ole Eesti riik tegelikult mitte midagi teinud selle käitumisviisi muutmiseks. Ka riigieelarvestrateegia ei ole selles suhtes kuigi ambitsioonikas. Kuidas eri- ja kutsehariduseta inimeste arvu Eestis vähendada? 26% pole päris kindlasti piisavalt ambitsioonikas eesmärk.
Me laseme häälekal vähemusel end hirmutada ja segadusse viia teemal, millise ettevalmistuse ja haridusega töötajaid me Eestisse ootame, kuidas me suudaksime siin õppivaid välistudengeid pigem Eestisse jätta, selmet neid siit peletada. Neile olulistele küsimustele praeguselt valitsuselt vastuseid pole kuulda olnud, pigem on strateegia hea näide, kuidas poliittehnoloogia võimutseb ja pikaajalistele arenguvajadustele kuigi palju ei mõelda.
Eesti Panga aruandest oleksime oodanud veel suuremat julgust ja söakust öelda selgemalt välja, milliseid reforme Eesti vajaks. Eesti Pank on oma nähtavust mitmesuguste abinõude kaudu suurendanud. Aga ma arvan, et Eesti Panga mõjukus Eesti majandusest kõneldes võiks avalikkuse jaoks olla veel palju suurem. Siis aktsepteeriks Eesti avalikkus ka rõõmsamini olukorda, kus Eesti Pangas (küll väikseimas Euroopa keskpangas) töötab siiski tervelt 234 inimest.
Lõpuks üks pisut üks isiklik seik. Olen pikka aega poliitikas olnud ja mäletan hästi, kui suur oli Ardo Hanssoni roll taasiseseisvunud Eesti riigi ülesehitamisel, kui olulised olid tema julgustavad ja targad nõuanded tollastele Eesti valitsustele. Soovin, et täna annaks panga president sama julgelt nõu ja et teda ka sama hästi kuulda võetaks.
Andres Ammas
riigikogu liige, Vabaerakond
(Eesti Panga 2015. a aruande arutelul riigikogus peetud kõne põhjal)
Võtmesõna on valitsuse vabastamine poliitbroileritest !
Kas see on referaat EP ettekandest või on Vabaerakonnal ka konkreetsem majanduspoliitika agenda, sest inimressurss on ainult üks väike osa kogu majandusest?